Mullu septembris juhtis 25-aastane purjus Tarmo Võrumaal Sõmerpalu vallas auto järve, õnnetuses hukkus 17-aastane neiu. Foto: PPA

Maanteeamet ning politsei- ja piirivalveamet tutvustasid nädal tagasi kahe ametkonna koostöös valminud liiklusaasta 2015 kokkuvõtet. Sellest selgus, et inimkannatanuga liiklusõnnetuste ning neis vigastatute arv jäi eelneva aastaga võrreldes samale tasemele, kuid õnnetustes hukkunute arv vähenes kümnendiku võrra. Kagu-Eestis juhtus mullu liiklusõnnetusi kui aasta varem ja kui tunamullu hukkus siin liikluses kümme, siis eelmisel aastal kolm inimest.

2015. aastal juhtus üle Eesti 1391 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1756 inimest. Hoolimata varasemaga võrreldes oluliselt väiksemast hukkunute arvust, ei saa maanteeameti teatel lõppenud liiklusaasta tulemusega rahule jääda. 2015. aastat jäävad varjutama suure hukkunute, -vigastatute ja -osalenud sõidukite arvuga liiklusõnnetused ning üheksa hukkunuga jalakäijaõnnetused novembris. Ainuüksi Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas kokku toimus mullu pool kõikidest Eestis juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Suuremate linnade linnaruumi ohutus on ameti teatel veel üks senisest enam tähelepanu vajav teema, eriti kergliiklejate surmade ja vigastuste tõttu.

Hukkunute arvu vähenemine 78-lt (2014) 67-le (2015) on küll kaasaegse liikluse ajaloo kõige madalam tase, kui püsivast liiklusolukorra paranemisest ei saa maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul veel rääkida. „Süsteemsest paranemistrendist saame rääkida alles siis, kui madal tase on mõned aastad püsinud. Sellist vähenemist pidasime veel eelneva aasta alguses vähetõenäoliseks ning varasemate aastate kogemuse põhjal prognoosisime, et hukkunute arv võib tõusta üle 80. Õnneks läks teisiti,“ tõdes Ernits.

Politsei- ja piirivalveameti mulluste liiklussurmade analüüsist selgus, et kõige rohkem hukkunuga liiklusõnnetusi toimus pimedal ajal ja pärast tööpäeva lõppu, selge või pilvise ilma korral ning enamasti sirgel teel. „Õnnetusi, mis on juhtunud suhteliselt headel välistingimustel, võib seletada sellega, et mida paremad ja turvalised näivad olud, seda lihtsamini kaotavad inimesed roolis olles valvsuse ning nad kipuvad kergekäelisemalt piirkiirust eirama,“ tõi PPA ennetuse ja süüteomenetluse vanemkomissar Riho Tänak välja sõiduautode osalusel toimunud õnnetuste tagamaid.

PPA jaoks on oluline raskete liiklusõnnetuste põhjuste väljaselgitamine, sest see annab teadmise, kuidas neid ennetada. „Aastate jooksul on hukkunuga liiklusõnnetuste põhjused Eestis ja Euroopas jäänud samaks,” ütles Tänak. „Meie prioriteetideks on kõrvaldada liiklusest joobes ja juhtimisõiguseta juhid ning tuletada inimestele meelde turvavarustuse ja üksteisega arvestamise vajalikkust. Enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine on lihtne – alkoholi tarvitanuna ühest kohast teise saamiseks kasuta kaine sõbra või ühistranspordi abi, sõidukis kinnita turvavöö ja kergliiklejana tee ennast nähtavaks ning arvesta teistega. Jätkuvalt on probleemiks kokkupõrked kergliiklejatega.”
 

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 17/03/2016 10:54:13