Otepää linnamägi 1900. aasta postkaardil.

Eelmisel nädalal kogunesid ajaloohuvilised Nuustakule Oti pubisse, et tähistada Otepää 900. aastapäeva.

Temaatilise ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Ingmar Noorlaid rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas. Tartu ülikooli arheoloogia osakonna lektor Ain Mäesalu andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: „Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova (Karupea e oti pea e Otepää vene keeles – toim) – neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Otepää püss on 14.sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, see on üks Eesti vanimaid tulirelvi.

Otepää vallavanem Kalev Laul sõnas, et Otepää esmamainimise 900. aastapäevale pühendatud üritused kestavad terve aasta läbi. „Kulminatsioonihetkeks on juunis Pühajärve laululaval toimuv Retrobest, kus astuvad üles nii Eesti kui ka välismaa retrostaarid, lisaks sellele on kavas mitmesuguseid erinevaid ettevõtmisi,“ rääkis Kalev Laul. „Seega – enne, kui lähed Pariisi, tuleb Nuustakul ära käia!“

Ajaloopäeva korraldas Otepää Linnamäe Ajaloo Selts.

 

 

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil. Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: „Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval".

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Erinevaid leetopisse võrreldes torkab silma, et Otepää retk pandi algselt kirja tõenäoliselt kahes kohas, kust vastav teade siis ümberkirjutamiste käigus ka teistesse leetopissidesse jõudis. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 pühaku päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Mõne aja pärast pandi sõjakäiku kajastav teade kirja ühtlasi Kiievis Vana-Vene kõige kuulsamasse leetopissi „Jutustus möödunud aastatest”. Selles kõlab vastav lause veidi teisiti: „Sel aastal läks Mstislav Vladimirovitš novgorodlaste ja pihkvalastega tšuudide vastu ja vallutas tšuudide linna nimega Medvežja golova, ja asulaid vallutati lugematul hulgal, ja koju pöörduti suure saagiga”.

Kiievis on sõjakäigul saavutatut tunduvalt suuremaks „puhutud”. Nähtavasti lasi selle teate kirja panna vürst Mstislav, kes oli Kiievi-Vene suurvürst Vladimir Monomahhi vanim poeg ja valitses Novgorodis, aga 1117. aastal kutsus isa ta Kiievisse. Muuseas, Vladimir Monomahhi surma järel sai Mstislavist endast 1125. aastal Kiievi-Vene suurvürst.

Otepää linnamäe arheoloogilistel kaevamistel (aastail 1950-1962, 1967-1974 juhendas uurimistöid Osvald Saadre ja 1983 Ain Mäesalu) kogutud leidudest võiksid 1116. aasta lahingule vihjata eelkõige venelastele iseloomulikud nooleotsad. Vene väed piirasid Otepää linnust ka 1192., 1210. ja 1217. aastal, aga 47 venepärasest nooleotsast vähemalt 11 on iseloomulikud esmajoones 11. ja 12. sajandi alguses kasutatud tüüpidele.

1116. aasta sõjakäik Otepää elanikele ilmselt mingeid püsivamaid tagajärgi kaasa ei toonud. Pole andmeid, et otepäälased oleksid järgnevalt pidanud Novgorodi vürstidele andamit maksma. Linnus ehitati üles ja kindlustati tugevamaks. 1192. aasta venelaste uus sõjakäik ja 13. sajandi alguse muistse vabadusvõitluse sündmused näitavad, et Otepää linnus oli endiselt tähtsaimaks keskuseks Kagu-Eestis.

AIN MÄESALU
Tartu ülikooli arheoloogia osakonna lektor

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 17/03/2016 10:23:14