Jaanuarist hakkas kehtima sotsiaalhoolekande seaduse uus versioon, mis tõmbas juba aasta esimestel päevadel üleriigilist tähelepanu abivahendite ostmise ja kompenseerimise segadusega. Segaseid olukordi tekib siiani. LõunaLehe poole pöördus Põlva vallas elav vanahärra Lembit (nimi muudetud), kes rääkis enda ja abikaasa nördimapanevast kogemusest.

Vanainimesed läksid abivahendite poodi, kust öeldi, et soodustuse saamiseks on vaja saada omavalitsuse sotsiaalosakonna kinnitust.

„Keegi ei tea seda asja, see on uus asi ja ei ole rahvale üldse teadustatud, kuidas see asi käib,” pahandas Lembit. „Algul oli niimoodi, et tooge tõend ja palun väga. Siis tuli välja, et peab sotsiaalosakond nõusoleku andma. Sealt öeldi, et nende nõusolekut vaja ei ole.”

Kui seni korraldasid abivahendite jaotamise süsteemi maavalitsused ja kohalikud omavalitsused, siis 2016. aasta algusest teeb seda sotsiaalkindlustusamet. Seega tuleb edaspidi isikliku abivahendi kaardi saamiseks pöörduda sinna.

„Lõpuks tuli välja ikka, et peab kirjutama avalduse ja avaldusega läks kuu aega ja sealt tuli vastus: ei anta. Sotsiaalkindlustusamet andis meile vastuse, et ei saa soodustust, seadus on selline, et ei anta soodustust, ja kogu lugu,“ selgitas Lembit.

Teatud abivahendeid vajavad inimesed peavad edaspidi leppima kasutatud toodetega.

„Küsimus on selles, et puudega inimestele ei müüda [soodustusega] tualett-tooli. Kui tahad, laenuta kasutatud tool. Kui aasta aega oled kasutanud, osta see endale välja. Aga uut ei saa osta. Ikka võid seda vana tükki osta,“ rääkis ta.

Uutest nõuetest lähtuvalt on teatud abivahendeid võimalik sellest aastast vaid üürida. Lisaks tekkis nii teenusepakkujale kui kasutajale kohustus tehnilist abivahendit regulaarselt hooldada. Selle eesmärk on ministeeriumi teatel tagada abivahendi korrashoid.

„Miks ma siis saan vana osta ja uut ei saa soodustusega?” küsis vanahärra. „See on veidi imelik. Täishinnaga võid osta uut praegu ka, uue hind oli 150 millegagi, soodustusega oleks 60 euro ringis. 350-eurose pensioni juures see on täitsa võimatu.“

Vanapaarile aga kasutatud abivahendi üürimine ega uue täishinnaga ostmine ei sobi.

„Abikaasa kasutatud vana ei taha ja praegu oleme kahe küla vahepeal,” tõdes Lembit. „Raha ka ei ole nii palju, et uut osta. Mõlemad oleme raske puudega inimesed, meil oleks mõlemale vaja seda.”

Miks tekivad sellised segadused, et abivajavad inimesed peavad asjatult asutuste vahet jooksma?

„Ilmselt tekibki sellest, et uue sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega ongi abivahendite senise korra asemel täiesti uus süsteem. Muidu oli inimestel maavalitsusest isikliku abivahendi kaart ja riik kompenseeris, oli puudetõend. Süsteem on teine,“ selgitas LõunaLehele Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma.

Selle valdkonnaga tegelemine ei ole küll konkreetselt tema tööülesanne, ent oma spetsialisti jutu põhjal see väga ulatuslik probleem ei ole. „Ma ei ole kuulnud, et meil vallas oleks sellega väga palju segadust, aga inimestele selgitama on spetsialist pidanud küll,“ ütles Metsma.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 17/03/2016 10:02:28