Sadamaprojekt tõi Teet Helmile au ja kuulsust, ent lõpuks ka ameti kaotuse. Foto: Malle Elvet / LLi arhiiv

Kümme ja pool aastat ligi 5000 elanikuga Räpina valda juhtinud Teet Helm (RE) ei jäänud ootama, millal volikogu enamus ta ametist maha võtab, vaid astus tervisele viidates läinud nädalal ise tagasi. Helmile heideti ette vigu hangetes, mis on toonud vallale mitmes projektis kaasa raha tagasinõudmisi. Mees ise peab neid etteheiteid otsituiks. Kas eksimused hangetega oli tõesti peamine põhjus, miks vallale murrangulisel ajal ja sealjuures pea aasta pärast probleemide ilmsiks tulekut tuli omavalitsusjuht välja vahetada?

2005. aasta sügisvalimisteni juhtis Põlvamaa Räpina valda toonane reformierakondlane Inge Hirmo. Valimiste järel tõusis aga vallavanemaks Teet Helm (RE), kes juhtis Põlvamaa suuruselt teist omavalitsust ja üht kahest tõmbekeskusest suurema kriitikata kümme aastat. Läinud aasta kevadel ‒ vahetult peale seda, kui Helm oli saanud maavanemalt Põlvamaa suurima autasuna teenetemärgi ‒ aga sai avalikuks, et PRIA on esitanud Räpina vallale osalise tagasinõude Räpina sadama ehituseks (valmis 2013) saadud projektirahast, ja seda umbes 57 000 euro ulatuses. Juba 2012. aastal aga oli EAS nõudnud tagasi 182 000 eurot, millega oli toetatud Vikerkaare lasteaia renoveerimist.

Mõlemal, nii sadama kui lasteaia juhul korraldati peale esialgse hanke läbikukkumist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Vallavalitsuse põhjendus selleks oli, et „kõigi esitatud pakkumuste maksumused ületasid tellija reaalseid võimalusi”. Hankijal on aga seaduse järgi kohustus tõendada ja põhjendada sellist tüüpi hankemenetluse kasutamise vajalikkust. Riigihangete seaduse paragrahvi all ei ole otseselt sellist lõiget, mis vastaks valla põhjendustele. Vallavalitsusele heideti ette ka seda, et riigihanke seaduse vastaselt on Räpina sadamaehituse üks projekt jaotatud osadeks ja neile eraldi samast fondist rahastust küsitud.

Vallavanem rõhutas toona LõunaLehele, et sadam on arendusprojekt, millega on väga palju raha kokku hoitud ja vaeva nähtud. „Minu arust on see Lõuna-Eestile uhkust andvaimaid objekte, see pole vaid valla küsimus,” kaitses Helm vallavalitsust.

EASi tagasinõuet ei jõutud vaidlustada, kuid PRIA oma küll. See tõi kaasa PRIA-poolse põhjaliku auditeerimise. Pea aasta valitses aga vaikus ja reformierakondlane Teet Helm jätkas Räpina valla juhtimist sõbraliku koalitsiooni ‒ volikogu aseesimeheks sotsiaaldemokraat Kaido Palu ‒ tingimustes. Sügisel täitunuks 66-aastasel omaaegsel riigikogulasel ja 1973. aastast Räpinas elanud Helmil 11 aastat omavalitsusjuhina.

Käesoleva aasta veebruarikuus aga esitas kümme vallavolinikku 17st Teet Helmi vastu üldsõnalise umbusaldusavalduse. Allakirjutanute hulgas olid sotsid ning Keskerakonna ja EKRE fraktsioonide liikmed, teiste seas volikogu esimees Kaido Palu, aseesimees Tiit Kala (EKRE) ja omaaegne vallavanem Inge Hirmo (KE).

„Sõnum Räpina vallavolikogu liikmetele ja Räpina valla elanikele: kavandatud umbusaldusaktsioon on küll täiesti demokraatlik protsess, aga äärmiselt vale ajastusega ettevõtmine,” kritiseeris umbusaldusavalduse esitamist veebruari viimastel päevadel avalikult Räpina kodanik Aapo Ilves. „Selle algatamine just praegu on haldusreformi, välissuhete ja käivitatud projektide-protsesside valguses jälgi karjerismi, isekuse ja kitsarinnalisuse triumf. Soovitan hääletusega seotud inimestel, eriti nendel, keda on alatute ja/või tsunftipoliitiliste võtetega kallutatud, selg sirgu ajada ja rumalus tegemata jätta või vähemalt tulevikku lükata. Avaldus on isiklik ja omakasupüüdmatu, sõltumatu looja tool ei kõigu kunagi. Ühtegi erakonda ma ei kuulu ja minu loomingu ulatus annab mulle õiguse väita, et ma näen oluliselt suuremat pilti kui pelgad isiklikud huvid. Mulle lihtsalt läheb Räpina korda ja planeeritava aktsiooni korraldajate ajendid ja meetodid on mulle vastikud.”

Umbusaldusavaldust plaaniti arutada 1. märtsil. Seal aga teatati, et vastav avaldus on liialt üldsõnaline, loeti ette uus, põhjendustega umbusaldusavaldus ja otsustati selle arutamine võtta ette 7. märtsil.

„Umbusalduse põhjuseks on, et Teet Helm ei ole juhtinud valda piisava hoolsusega,” kandis ette aseesimees Tiit Kala. „See on kaasa toonud asjaolud, millega mitmete projektide puhul on rahastusüksused esitanud Räpina vallavalitsusele tagasimakse nõudeid.”

Teet Helm ei soovinud ilmselgelt veel ligi nädala oodata ja teatas oma tagasiastumisest. Helm on seda muu hulgas ajalehele Koit põhjendanud tervislike põhjustega ‒ „inetul moel” esitatud ja esimesel korral ka luhtunud umbusaldamine põhjustas tervist koormavat stressi. Umbusaldamise esitamise põhjuseid on ta nimetanud meediale otsituiks ja toonud ERRile välja, et kõigile „hammaste vahele jäänud” sadam moodustab viimase kaheksa aasta investeeringutest vaid kuni neljakümnendiku. Leitud seaduserikkumisi peab ta „näpukateks”, mitte surmapattudeks.

Helm naasis volikogu liikme kohale ning sai ametist lõpparve ja kuue kuu palga suuruse hüvitisena kaasa ligi 10 000 eurot.

Sel esmaspäeval valiti uueks Räpina vallavanemaks senine volikogu esimees sotsiaaldemokraat Kaido Palu (46), senine Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist (kooliinspektor) ja Räpina vallavolikogu esimees, omaaegne Põlva ühisgümnaasiumi direktor.

Sadama saaga kolm tagasinõuet
„Sadama ehituse puhul on niisugused eksimused ja möödalaskmised, mille tagajärjel PRIA on teinud mitu tagasimakse nõuet ja niimoodi sadama ehituse omaosalus järjest suureneb,” põhjendas Palu lühidalt, miks Helmi umbusaldama asuti.

Uus vallavanem tunnustas Helmi riigimehelikkust tagasiastumise otsuse tegemisel ja pidas seda arusaadavaks, arvestades, et sadama saaga on meest omajagu räsinud. Ka avaldas ta lootust ja usku, et eksimused sadama hangetes on tehtud teadmatusest.

PRIA on nõudnud Räpinalt sadamaraha tagasi kokku 122 000 eurot. Tagasinõuete asjaoludest lähtubki umbusaldusavalduse algatamise ajastuse ‒ mis on pälvinud kriitikat, kahtlusi ja spekulatsioone ‒ põhjus.

„PRIA nõudeid sadama asjus on kokku kolm ‒ algul tuli kaks korraga, 28 000 ja 28 000 eurot, ning need said tagasi makstud,” selgitas Kaido Palu. „Aga nüüd paar nädalat tagasi tuli ju järgmine nõue, 66 000 eurot.”

Viimane nõue saigi Palu sõnul kümnele vallavolinikule nii-öelda suleks, mis murdis kaameli selgroo ja pani neid umbusaldust algatama.

Uue vallavanema kirjelduse kohaselt leidis vald esimesi tagasinõudeid saades, et nendega ei saa nõustuda, ja vald esitas PRIAle vaide.

„Selle vaide peale käitus PRIA niimoodi, et pani väga põhjaliku auditeerimise kogu projektile peale ja leidis sealt siis eksimusi, mida pole kuskile pöörata,” nentis Palu. „On neid punkte, kus minu meelest on natuke ikka liiga tehtud vallale, aga on ka selliseid, mida pole võimalik pöörata ‒ ongi eksitud.”

Kriitika umbusaldajate suhtes
Vallavanem Teet Helmi ametist kangutamise puhul on eeskätt kritiseeritud selle ajastust. Räpinal on praegu murranguline aeg, peetakse ühinemisläbirääkimisi, pooleli on mitmed projektid. Nii mõnigi vallakodanik kardab, et juhi vahetus põhjustab palju segadust. Kuidas kommenteerib kartusi Kaido Palu?

„Eks ta selline põhjendatud hirm võib ju olla, et võib põhjustada segadust, aga olles enamiku protsesside juures ise volikogu esimehena olnud, ei ole see hirm nüüd nii suur,” leidis uus vallavanem. „Ühinemisprotsessi puhul olen ma vestelnud pea kõikide meie ühinemisläbirääkimiste laua taga olevate esindajatega ja nad on öelnud, et see [juhivahetus] meile takistuseks ühinemisprotsessis küll praegu ei saa. Mis puudutab valla projekte, siis ma siiralt loodan, et meil ei ole juhitud valda niimoodi väga ühe juhi keskselt, et ametnikkond ja volikogu ei tea midagi. Loodan, et meil enamik asju on ikkagi sellises faasis, kus informatsiooni on jagatud nii vallavalitsuse kui volikogu poolel.”

Palu kinnitas, et tervisekeskuse ja kergliiklustee projektide ettevalmistamine on praegu endiselt kindlalt töös. Mitmed muud ettevõtmised on arutluskäigus ja nende puhul usub ta teabe senise jagamise olevat enam-vähem.

„Ma ei näe väga niisuguseid suuri ohukohti, kus kõik on ainult vallavanema peas,” leidis ta. „Kui neid asju on, siis tuleks vaadata peeglisse, et on tehtud ka juhtimisvigu, aga ma loodan, et neid asju ei ole.”

Juba on jõutud spekuleerida sedagi, et Helmi hakati ametist kangutama sel põhjusel, et Kaido Palul oli uut töökohta vaja ...

„Pean täna (vestlus toimus teisipäeval ‒ VV) esitama ametist vabastamise avalduse,” selgitas Palu. „Olen või olin Põlva maavalitsuse haridusvaldkonna peaspetsialist. Aasta alguses tõsteti minu töötasu 1200 eurole ja minu maavalitsuse töökoht on küll olnud kindel. See pole küll põhjus, et peaksin Räpinas hakkama imelike meetoditega, küünarnukkidega ja umbusaldamiste abil endale tööd otsima.”

Aga miks otsustasite ikkagi ise kandideerida?

„Oli neid inimesi, kes võtsid varrukast kinni ja väga tungivalt soovisid, et ma seda teeks,” vastas uus vallavanem. „See oli mul pikalt kaalutletud asi, et kas ma ikka teen või ei tee, kas ikka tahan niipidi vallavanema kohta vastu võtta või mitte. Läbi sellise protsessi ei ole see meeldiv, sest inimesed on ikkagi häiritud ja neil on täiesti õigus olla häiritud. Kui meil tekib niisugune sisetüli – siis tülid on alati inetud asjad. Ma loodan siiralt, et saame sellest tülisituatsioonist ka üle ja suudame normaalse tööõhkkonna nii kiiresti kui võimalik taastada ja ühiselt edasi minna.”

Tõenäolisim järgmine Räpina vallavolikogu esimees on senine aseesimees Tiit Kala.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 10/03/2016 12:30:14