Kümme aastat spordihalli: vaevalise eellooga poliitrajatis

Võru spordihall. Foto: Urmas Paidre

Homme täitub kümme aastat Võru spordihalli pidulikust avamisest. 11. märtsil 2006 avas toonane Võru linnapea Ivi Eenmaa koos peaminister Andrus Ansipi ja Eesti olümpiaakadeemia presidendi Neinar Seliga uhkusega äsja suure laenu eest ehitatud spordikeskuse. LõunaLeht meenutab juubeli puhul koos omal ajal projekti eestvedajate seas olnud Erki Noole ja Tõnu Jõgiga, milline on halli rajamise eellugu ja mismoodi mõjutab see linna tänapäeval.

Praegune Võru linnavolikogu aseesimees Tõnu Jõgi on mees, kes oli Võru spordikeskuse idee käivitamise juures juba 1990ndate lõpus. „Juba Treial hakkas selle asjaga pihta. Tema ajal said tehtud esimesed spordihoone eskiiskavandid,“ meenutas Jõgi.

Harri Treial oli reformierakondlasest linnapea aastatel 1996–1999, kuni ta korruptsiooniskandaali käigus ametist kõrvaldati ja abilinnapea Jõgist sai linnapea. Spordihalli ideega tegeldi edasi ka Jõgi ajal.

„Spordihalli rajamise osas jäin mina tookord sellise põhimõtte juurde: kui spordihallist huvitatud huvigrupid aitavad, leiame koos võimaluse kaasrahastada vähemalt 50 protsenti kulu, mis tookord Eestis ei olnud sugugi haruldane – et siis ma olen kohe nõus,” selgitas Jõgi tagantjärele. „See oli reaalne eesmärk, see ei olnud utoopia. Aga niimoodi ehitada spordihoonet, et omaosalus on seal 70–80 või rohkem protsenti, sellega mina nõus ei olnud.”

Suures mahus erasektori sponsorite otsimist poleks ettevõtmine eeldanud, sest Jõgi kinnitusel oli sellises mahus võimalik saada riigilt tuge. Linnajuht meenutas, et tollal ehitas osa linnu spordihooneid ka 30-protsendilise omaosalusega.

„Ütleme niimoodi, et ega minu taotlus tookord sellise seisukoha võtmiseks ei olnud mitte see, et takistada spordihoone ehitamist, vaid natuke kütta üles kõikide huvigruppide initsiatiivi. Aga sellega, ütleme otse välja, ei viitsitud piisavalt tegeleda. See oleks tõsist ja fanaatilist tööd tahtnud,“ tõdes Jõgi.

Eufooria oli suur
Selle hinnanguga nõustub ka endine sportlane ja poliitik, praegune ärimees Erki Nool, kes 2000. aasta vastse olümpiavõitjana rakendati Võru suurprojektidele toetuse saamise vankri ette.

„Kindlasti,” leidis ka Nool, et aktiivsem tegutsemine jäi huvirühmade passiivsuse taha. „Mul abikaasa siiamaani ütleb, et loll olid, ajasid seda Võru asja. Oleksid võinud Tallinnasse samal ajal rajada halli. Aga nii see oli. Algul läks – eufooria oli suur – nii suure hurraaga käima, aga lõpuks ei olnud seal midagi.”

Tol ajal oli spordikeskuse rahastamise vallas olukord mõnevõrra keerulisemaks muutunud, kuid Jõgi hinnangul oli normaalne tulemus siiski saavutatav.

„Selliste eksprompt pealetulnud ideede saatuseks on tihti, et neid ei rahastata. Aga spordikeskus oli juba mitmendat valitsust teema, mida vabariigi valitsuse tasemel arutati. Ju siis ei olnud huvi nii suur. Nüüd on nii, et ränk töö tehti ära. Aga mitte essugi takkajärgi. Laenuvõlgade kustutamise ja muude ohverduste näol,“ nentis Jõgi nukra muhelusega.

Nool oli toona üks kõneisikutest, kes valitsusele Võrru spordihalli rajamise vajadust esitles.

„Ma mäletan seda, et kui [Tõnis] Lukas oli haridusminister ja ma käisin hommikul kella seitsme ajal Laariga (Mart Laar oli toonane peaminister ‒ AL) hommikusööki söömas sel teemal, siis leppisime kokku või öeldi, et projekteerimiseks kõigepealt haridusministeeriumist kaks-kolm miljonit krooni. Tollel ajal, ma mäletan, oli see ikka täitsa korralik summa,“ meenutas Nool.

Oli ka neid, keda Noole võidu ja Võru plaanide eufooria ei haaranud.

„Eks mulle tundus, et hetkel on seda poliitilist võitlust rohkem halli mitteehitamiseks kui selle ehitamise soovi,” nentis Nool. „Sellesse ta jäi. Aga elu on näidanud, et kui kohalikud väga aktiivselt asju ei aja, siis kõrvalt on ikkagi keeruline teha.”

Teadupärast lubas Nool kirsina tordil tuua Võru spordihalli valmimisel sinna maineka Reval Cupi võistluse. „Jah, põhimõtteliselt küll. Isegi see oli kunagi, jah, teemaks. Loomulikult oleks võinud tol ajal seda teha. Aga kui sul kusagil teha ei ole, siis on jube keeruline,“ naeris Nool.

Laenukoormus kerkis
Võru linna laenukoorma küsimuse kerkides võtavad Võru esindajad sageli pausi, et sõnu valida. Tõnu Jõgi leiab, et kahtlemata on tore, et Võru linnal on selline hoone. Aga ...

„Kui me võtame ikkagi ausalt, siis spordihoone kasutajaid elanikkonnast pole just väga suur protsent,” hindas Jõgi. „Ja nii suur kulu tõmmata linnale kaela väikese protsendi elanike huvides ei ole päris õiglane. Ja siis Eenmaa selline käitumine, see oli muidugi jah ... Selgelt, kui sul ei ole vastutuspiirkonda ja pikemaajalist vastutust, siis saad endale lubada selliseid käike. Võtta kätte ja ehitada spordihoone puhtalt laenukapitali pealt.“

Jõgi sõnade kohaselt oli see ikkagi väga jõhker käik ja nii meeletu laenukoormuse linnale selgavõtmist põetakse veel praegugi. Nimelt tõstis seadusemuudatus, mis viis ka linnale kuuluvate sihtasutuste kohustused linna bilanssi, omal ajal Võru laenukoormuse kaugele üle lubatud piiri ja nullis uute investeeringute võimalused.

„See hall oleks võinud natuke kergemalt kätte tulla. Kreutzwaldi kooli rekonstrueerimine viibis täiesti puhtalt viis aastat selle pärast, et linnal puudus võimekus koolile saadud abiraha kaasfinantseerida,“ ütles Jõgi.

Staadioni ja spordihalli eest omal ajal võetud laenu maksab linn tagasi 240 000 eurot aastas. Umbes 20 000 eurot kuus maksab Võru 2028. aasta jaanuarini ehk eelmise kümnendi otsus dikteerib linna investeerimisvõimekust veel üle kümne aasta. Samal ajal tuleb tõdeda, et lisaks spordikeskuse jooksvale remontimisele seisavad ühel hetkel paratamatult ees ka suuremad tööd, võimalik, et enne laenukoorma lõppemist.

„Praegu ei saa enam väita, et laen oleks linnale oluline finantsiline probleem. Küsimus on selles, et me oleme oma laenukoormusega sealmaal, kus meil on omafinantseeringu võime. Kui on vaja taotleda mingisuguste objektide rahastamist, siis kaasrahastamiseks on meil võime võtta laenu seadust rikkumata. See on praegu kõige olulisem,“ kinnitas Jõgi.

Käesoleva aasta lõpuks peaks Võru laenukoormus olema 51 protsendi ringis linnaeelarvest.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 10/03/2016 12:05:15