Võru maavalitsus viis 29. veebruarist 7. märtsini läbi küsitluse Võrumaa ettevõtete hulgas, et saada esmane tagasiside ettevõtete rahulolu kohta olemasolevate internetilahendustega. Küsitlusest selgus, et oma internetilahenduse kiirusega polnud rahul 66% vastanud ettevõtetest. Väga rahul oli üks vastanud ettevõte ning pigem rahul 21% vastanutest.

Kõige enam vastanuid kasutas mobiilset internetti võrreldes teiste tehnoloogiliste lahendustega. Siiski nentisid vastajad sageli, et tegu on sunnitud lahendusega (muid lahendusi ei ole kas üldse või on need ebamõistlikult kulukad) ning tegelikult polda rahul ei selle kiiruse ega stabiilsusega. Mõlemad probleemid olid omakorda tihti põhjustatud suurtest leviprobleemidest. 

Kõige enam ehk kaheksa vastanut sai kasutada internetiühendust allalaadimiskiirusega 0-4 Mbit/s, üheksa ettevõtte üleslaadimiskiirus oli 1-5 Mbit/s. 70 % küsitlusele vastanutest oli otsinud paremat internetilahendust, kui see, mida praegu kasutatakse.

Ettevõtted said küsitluses kirjeldada ka praktilisi kitsaskohti aeglase internetiga töötamisel ning takistusi kiirema lahenduse leidmiseks.

Näiteks kirjeldasid ettevõtjad:

• „Piirkonna kvaliteetseima M-interneti pakkuja mahupiirang ja kiirus ei võimalda suuremahuliste meediafailide vahetust, samuti on väga vaevaline Skype konverentskõnede tegemine.“

• „Madala kiiruse tõttu on suuremahuliste failide allalaadimine ajakulukas. Vahel on ilmast sõltuvalt ühendus kõikuv.“

• „IT-ettevõttele on kiire ja stabiilne ühendus hädavajalik, kuigi valguskaabli lähem ühendus on 50m kaugusel küsitakse liitumise eest 30000€, see pole väikeettevõttele taskukohane. Kuigi on tegemist kaugtööga ja sooviks Võrumaalt teha, siis sellise internetiga ettevõte kasvu korral ikkagi sunnitud kolima ettevõtte kuskile suurde kontorisse, kus ühendus tagatud.“

• „Üles- ja allalaadimiskiirused (reaalselt 9/0,8 mbit) liiga väikesed. Meie töö hõlmab suurte failide üles ja alla laadimist, kuid nende kiiruste juures võtab see kaua aega, isegi mitu tundi. Seejuures on meie interneti kuumakse sama, mis näiteks Telia mõnel kiiremal internetipaketil.“

• „Me ei saa kasutada müügijuhtidele majandustarkvara lahendusi kaugelt kasutamiseks. Kaughallatavad tööd on üliaeglased. Turvakaamerate jälgimine on võimatult aeglane, pildid hanguvad.“

• „Koostöös Teliaga proovisime vahetada olemasolevat netipaketti kiirema vastu, kuid tehnilised lahendused seda ei võimalda (võib tuua kaasa katkestusi, viivitusi). Tänu täiendava vaatajakoha lisamisele saime allalaadimise kiiruse paari mbit võrra kiiremaks, kuid üleslaadimine on endiselt naeruväärselt madal. Mobiilsed lahendused ei sobi meile oma mahupiirangute tõttu. Valguskaabel jääb meist liiga kaugele ja liitumine ebamõistlikult kallis.“

• „Liitumispunkt asub teatud põhjustel (mitte meist tingitud põhjustel) meie ettevõttest mitmesaja meetri kaugusel. Ja liitumispunktist meie ettevõtteni tuleb vana 2 soonega vaskkaabel. Mõned aastad tagasi tegime või õieti tahtsime teha projekti, et see kaabel ise välja vahetada. Sidefirma, sellel hetkel siis vist veel Elion, ei väljastanud meile projekteerimiseks tehnilisi tingimusi ja ütles, et mis te ilmaasjata raha raiskate, et liitumispunktist edasi on ka väga vilets kaabel. Ja nii ta siis tänase päevani ongi. Oleme nõus omalt poolt teatud kulutusi tegema, kui ka sidefirma omalt poolt midagi ette võtaks.“

• „Meil on oma server, kuhu tahame üle maailma ligi pääseda ja tootmise programmid töötavad üle interneti aga mida ei ole, on kiire ühendus.“

• „Kuigi aasta eest paigaldatud lairiba kaabel mõnesaja meetri kauguselt möödub, puudub võimalus antud ressurssi kasutada, kuna ükski sideoperaator pole huvitatud ainult ühe kliendi tarbeks tehtud kulutustest. Tegelikult valitseb sarnane olukord enamustes Eesti piirkondades, kust rajatud või rajatav lairiba läbi jookseb. Seega ressurss oleks nagu olemas, kuid mõistliku hinna või kvaliteediga seda tarbida siiski ei saa...“

Küsitlusankeet saadeti otse ligi paarisajale Võrumaa ettevõtjale, samuti avaldati ankeet maavalitsuse kodulehel ja Facebooki lehel. Vastuseid laekus 24 ning vastanute hulgas oli mitmesuguse profiiliga ettevõtteid, vastajaid oli börsiettevõttest kodukontori pidajani, tootmisettevõtteid kui ka teenussektori esindajaid. 

Küsitlus ajendiks oli 12. veebruaril Riigikogus toimunud riigieelarve erikomisjoni istung kiire interneti väljaehitamise teemal, kus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka väljendas seisukohta, et probleemid kiire interneti kättesaamise osas baseeruvad kõhutundel ning ministeeriumini ei ole jõudnud signaalid, et see oleks ettevõtjate jaoks ka tegelikult probleem. „Meie jaoks on ülioluline kui täna näiteks ütleb Lõuna-Eesti ettevõtja, et neil on probleem,“ sõnas Kotka, kuid praegu pole konkreetsed näited ja numbrid nendeni jõudnud.

„Küsitluse taotlus oli koguda esmast tagasisidet ja me oleme väga tänulikud nendele ettevõtetele, kes vastasid. Edastame küsitluse tulemused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning loodame, et nüüd saab suhtuda probleemi tõsisemalt,“ rääkis Võru maavanem Andres Kõiv. „Et kiire interneti kättesaadavuse probleemi kogu ulatust adekvaatselt hinnata, oleks loomulikult asjakohane viia läbi põhjalik tarbijauuring hajaasustusega piirkondades. Kui ministeerium seda vajalikuks peab, oleme valmis koostööks,“ sõnas Kõiv.

„Kiire interneti kättesaadavus on Võru maakonnas majandusarengu ja elukeskkonna mõttes üks prioriteetsemaid küsimusi. Elu- ja majanduskeskkond liigub Võrumaal positiivses suunas, kuid oluline on, et ükski valdkond ei jääks üldist arengut pidurdama. Eks muidugi on lairiba võrgu arendamise eest vastutavatel asutustel ebamugav saada kriitilist tagasisidet, aga oleks ka kuritegelik, kui me laseksime probleemidel lihtsalt kuhjuda,“ lisas Kõiv.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/03/2016 09:15:57