Heast tahtest riigilt kostile võetud kolm karupoega on nende eest praegu hoolitsevale Alaveski loomapargile toonud kaasa ettekirjutusi, mida ei nõua ükski seadus. Foto: Elina Allas

Alaveski loomapark kaotas kohtu esimeses astmes veterinaarametile, kes nõuab, et ajutiselt loomaparki toodud karudele ehitataks teatud kindla kõrgusega aedik, mida aga ei nõua mitte ükski Eesti seadus. Loo teeb omakorda absurdseks see, et riik ise palus Väike-Maarja kandis metsas emata jäänud karupojad kostile võtta.

Võrumaal Alaveski loomapargis on ligi 90 metslooma, sealhulgas ilvesed, põdrad, hirved ja paljud muud loomad. Selles pargis on käinud loomadega tutvust tegemas sajad lasteaiarühmad, kooliklassid ja pered.

Pargis asuvad ka karud. Ühes aedikus elab oma igapäevast elu viieliikmeline karupere – pargi oma loomad. Teises, varasemas huntide 0,25-hektarises aedikus on kolm karupoega, kelle keskkonnaamet pakkus Alaveski loomapargile üleskasvatamiseks niikauaks, kuni neile uus kodu leitakse. Alaveski loomapargi peremees Rein Kõiv võttis karupojad heast tahtest vastu, sest muidu jäänuks nad ilmselt metsa surema. Karuema hülgas oma pojad kaks aastat tagasi Väike-Maarja kandis Pikevere metsas, kui seal tehti metsatöid.

Eile sai kaks aastat päevast, kui Punnsilm, Tillu ja Paksu Alaveski loomaparki toodi. Selliste looduses õnnetusse seisu sattunud loomade eest on kohustatud vastutama keskkonnaamet.

Nüüd on need loomad aga Rein Kõivu eramure. Veterinaarameti kohalik ametnik tegi ettekirjutuse, et karude aedik ei vasta nõuetele, ning nõuab, et aedik oleks 3,4–4 meetrit kõrge.

Karud välja ei saa
Praegu on aia kõrgus 2,4 meetrit. Aed on võrguga kaetud ka ülevalt poolt. Aeda ümbritsevad ka kaks korralikku elektrikarjust ning on näha, et karud tulevad aiale vaid maksimaalselt poole meetri ligidusse – see on väga hästi näha tallumata lume järgi.

Rein Kõiv kinnitas, et karupoegadel pole mitte mingit võimalust välja pääseda. Talle on aga ka ette heidetud, et mis saab siis, kui elekter ära läheb ja elektrikarjus lakkab töötamast. Kõiv nentis, et viimastel aastatel pole tänu Eesti Energiale elekter ära läinud ning kui ka läheks, siis on asenduseks olemas patareidel töötav elektrikarjus.

Kaheaastaste karuvendade käitumisest on näha, et nad vajavad eelkõige hellust, seetõttu limpsivad ja togivad nad üksteist. Rein Kõiv märkis, et tegelikult tahaksid nad sülle saada ja kui loomad alles loomaparki toodi, siis seda nad pisikeste mõmmidena saidki.

Need kolm karu ei olegi mõeldud jääma Alaveskile igaveseks, sest pargis on juba viis karu. Kolmele karule on olnud soovijaid lähiriikidest, näiteks Poolast ja Lätist, kuid asjad on jäänud bürokraatia taha. Praegu soovitakse karusid Venemaale Peterburi lähistele Kingisseppa. Olukord on aga taas problemaatiline, kuna loomade viimiseks ei anta sertifikaati, sest Eesti on sigade Aafrika katku tsoonis (olgugi et seda on ka see piirkond Venemaal, kus karusid vastu võtta tahetakse).

Appi tuli loomakaitse liit
Rein Kõivule on nüüd appi tulnud Eesti loomakaitse liit. Võrumaal elav loomakaitse liidu Lõuna-Eesti piirkonna juht ja spetsialist roomajate ja eksootiliste loomade alal Kadri Võrel külastab tihti loomaparki. Kuulnud, et ametnikud teevad Kõivule liiga, tegi ta ettepaneku, et loomakaitse liit läheb mehele appi.

„Ühestki õigusaktist ei tulene, et karuaedik peab olema 3,8 kuni 4 meetrit kõrge,” ütles Kadri Võrel. „Miks tuleb täita ettekirjutust, millel pole mitte mingit juriidilist alust?”

Just aediku kõrguse nõude tõttu tuli loomakaitse liit appi, et MTÜ Alaveski Loomapark saaks kaevata veterinaarkeskuse kohtusse. Loomakaitse liidu juristid aitasid koostada selleks hagi.

Tartu maakohus tegi aga hiljuti otsuse, et õigus on veterinaarametil. Kadri Võreli sõnul ei käsitlenud maakohus asja üldse sisuliselt, vaid leidis üksnes, et veterinaaramet on pädev kõnealuseid asju hindama.

Kadri Võreli sõnul kaebavad nad asja kindlasti ringkonnakohtusse edasi. Seda tuleb teha enne 15. märtsi.

Absurdne olukord algusest peale
Kadri Võrel lisas, et kogu teema on olnud algusest peale absurdne.

„Alaveski loomapark oli nõus tulema riigile vastu,” sõnas Võrel. „Selle eest, et nad seda tegid, järgnes nõudmine, et karud peavad olema kiibistatud. Tegelikult ei oleks kiibistamata karusid tohtinud loomapargile üldse üle anda.”

Karude kiibistamine läks maksma ligi 750 eurot.

„Need karud on sellest ajast saadik olnud Alaveski oma rida,” on Võrel nördinud. „Selle eest hakati neid kogu aeg karistama. Tegelikult ei ole aiaga üldse probleemi. See on otsitud probleem. Neid asju tuleb kogu aeg juurde, mida nõutakse. Miks on vaja kogu aeg sellele vaesele mehele peavalu põhjustada? See on igatpidi väga nukker. Park on tegelenud aastaid ettekirjutuste täitmisega.”

Kadri Võrel loodab, et loomad leiavad omale alalise kodu siiski varsti Venemaal, sest veterinaarameti peakontor on öelnud, et tegeleb sertifikaatide kooskõlastamisega, et loomad saaks Venemaale viia.

 

Ametnike seisukohti Alaveski karude teemal

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori kohusetäitja Olev Kalda sõnul käib töö selle nimel, et aed saaks korda või karud saaks liikuda mõnda teise loomaparki, näiteks Venemaale. Ameti hinnangul on huntidele rajatud aedik, kus karud praegu asuvad, inimeste ja tegelikult ka karude ohutuse seisukohast puudulik.

Keskkonnaameti jahindusspetsialist Margo Tannik kinnitas ERRile, et veterinaar- ja toiduamet ei kiusa loomaparki niisama: aed ei ole praegusel kujul ohutu ja seda peab täiustama.

ERR

Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo selgitas Delfile, et karud olid kontrolli teostamisel aedikus, mille tara ei olnud piisavalt tugev ja puudus kindlus, et selle olukord suudaks vältida loomade põgenemist. „Nõuetekohase tarastuse puudumisele on korduvalt tähelepanu juhitud ja sellekohane ettekirjutus on tehtud samuti korduvalt. Karupojad olid viimase kontrolltoimingu ajaks paigutatud teise aedikusse, kuid ka see aedik ei vastanud nõuetele. Karupojad olid paigutatud aedikusse, kust varasemalt on loomad (hundid) põgenema pääsenud.”

Ronimis- või hüppamisvõimeliste suurte kiskjate pidamiseks loetakse soovitavaks, et aia minimaalne kõrgus oleks 3,5 kuni 4 meetrit ning et aia ülaosas oleks sissepoole kalduv eend.

Loomad ei vasta tolliliidu nõuetele ‒ neile ei saa anda veterinaarsertifikaati, kus on nõue, et piirkond, kust karupojad on pärit, peab olema viimase 36 kuu jooksul vaba sigade Aafrika katkust. Piirkonnas kinnitati see diagnoos viimati 17. veebruaril.

DELFI

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 03/03/2016 10:40:00