Airi Hallik-Konnulal jääb peagi seljataha kolm tegusat aastat Pokumaa tegevjuhina. Foto: Mari-Anne Leht

Kui ühtesid tuntud meeste naisi teatakse tänu nende abikaasa tegemistele, siis teised tegelevad oma tuntud abikaasa kõrval neid endid köitvate aladega, mõtlevad elust ega hoia oma seisukohti vaka all. Airi-Hallik Konnula, tuntud luuletaja Margus „Contra” Konnula abikaasa, kuulub kahtlemata teise rühma.

Ajame Airiga juttu veebruari viimasel reedel Pokukoja köögis. Alustame Pokumaast, sest mõne nädala pärast on ta vabal tahtel selle tegevjuhi ametist prii.

„Pokumaa ei jää mu kodumajast kaugele, jään sellega seotuks edaspidigi. Kuid Pokumaa tahab pidevat arendamist ja sellepärast on siia värsket verd vaja,” põhjendas ta kandideerimisest loobumist. „Ükski juht ei tohi oma ametisse kauaks kinni jääda. Saan Pokumaa tegemisi kõrvalt vaadata, soovi korral oma mõtetega toetada ja keskenduda Pokumaad edasiviivate projektide kirjutamisele.”

Siiani on Airi Pokumaa arendamiseks kirjutanud ligi 20 projekti ning kohapeal töötatud aeg on andnud mitu arendamist väärivat ideed.

Ta peab Pokumaad väga heaks lõimumise paigaks: „Kord käis siin nii 11-12-aastane poiss Moskvast. Majas oli ta algul üsna apaatne, kuid pooleteisetunnise looduses käimise järel ta sõna otseses mõttes kukkus meisterdama ja tegi seda kaks tundi. Lahkudes kirjutas külalisteraamatusse, et „siit on võimatu ära minna”. Mets avas noormehe meeled.”

Nähtu oli Airile üheks tõukeks, et kirjutada projekt integratsiooni- ja migratsiooni sihtasutusele. „Pokumaa on Ida-Virumaa lastele hoopis teistsugune Eesti: Pokukojas on Edgar Valteri kunst, mis aitab vaatajatel kojast minnes loodusse sisse elada. Siin on ju pärimuskultuuri, kunsti ja looduse kombinatsioon võimas,” märkis Airi, kes soovib projekti toel tutvustada Pokumaad Ida-Virumaal.

Paraku on inimeste ja valdkondade lõimumist toetavaid rahastusvõrke vähe ja neistki ei pruugi alati toetust saada. Nii jäi Pokumaal saamata toetus KIKi programmi metsandusmeetmest, kuna püsimetsa hoidmist ja väärindamist ei peetud jätkusuutlikuks.

Viimastel aastatel on Pokumaa pidanud hakkama saama väikeste projektitoetustega riigilt ning Urvaste ja Kanepi vallalt, kuid alanud aastast panid nii riik ja kui ka vallad õla alla püsitoetuste näol tänu riigikogulase Liina Kersna ja Põlva maavanema Ulla Preedeni sihikindlale tegutsemisele.
Suurem eelarve võimaldab uuel tegevjuhil Pokumaa arenguks enamat ette võtta: investeerida, turundada ja rohkem projekte kirjutada ning nende nõutavat omaosalust on nüüd lihtsam tasuda.

Tegevjuht tunnustab abilisi
Kolme tööaasta jooksul on Pokumaa tegevjuhil olnud palju häid abilisi. „Urvaste Külade Selts on korraldanud toitlustamist ning olnud heaks partneriks ürituste-programmide kavandamisel. Epp Margna ja Toomas Kalve Kanepi vallast on aidanud Pokukojas näitusi korraldada, kusjuures Toomas on suitsusauna osas olnud asendamatu nõuandja, metsanduses on nõustanud Alvar Vodi Haanjast. Nõu ja erinevate ideedega on toeks olnud Ahto Kaasiku pere, Alo Murutar, Priit-Kalev Parts ja Ants Johanson,” tunnustas ta toetajaid, kelleta olnuks keerulisem kõiki ettevõtmisi vedada.

Pokumaal on väga vedanud ka raamatupidaja Riina Veedleri, loodusgiidi Tuuli Merimaa ja teiste töötajatega: giid-administraator Kati on ühtlasi värskelt diplomeeritud trükiste kujundaja, meistrimehe Raido kirg on leida tehnilisi lahendusi ja metsamees Meelis naudib omaette askeldamist.

Kõiki Pokumaa tulevikuplaane Airi avada ei soovi, kuid lausus, et Puuko ja uus metsaõpperada on tuleva suve märksõnad. Tulevikuteemana nimetas ta isemajandava Hauka talu väljaarendamist.

Küsimusele, millise helgeima juhtumi ta oma tööaastatest siit kaasa võtab, vastas ta, et sügava nägemispuudega inimeste külaskäigu: „Oli paras väljakutse Pokukoja ruume ja Edgar Valteri loomingut edasi anda, sest nad tajuvad asju kätega, kuid lahkudes olid kõik väga tänulikud.”

Riigitelevisiooni enam sisukaid tegijaid
Saanud Tartu ülikoolist ajakirjanikudiplomi, töötas Airi kuus aastat Maalehes ja Maakodus ning tõi Vikerraadiosse mulgi uudised, sellepärast on iseenesestmõistetav, et puudutame veidi ka ajakirjanduse teemat. Kõneleme televisioonisaadetest, sest neist hangib suurem osa inimestest informatsiooni.

„Olen ajakirjanikutööst juba kuus aastat eemal, kuid olulisi saateid televisioonist püüan ikka vaadata. „Maahommiku” teemade kajastus võiks olla teravam ja põhjalikum, selline, et vaataja mõistaks saatejuhi asjalikest küsimustest, et viimane tunneb valdkonda. Kui Aarne Rannamäe ja Astrid Kannel kõnelevad välispoliitilistel teemadel, usun nende juttu, sest tunnetan, et nad on teemaga kursis ja see on nende kirg,” arutles Airi, kes ootab probleeme tõstatavatest saadetest, nagu „Foorum” ETVs, mitmekülgseid analüüse.

Ühes hiljutises „Foorumis” kõneldi energeetikast, kuid saate külalistest vaid Silvia Lotman oli jätkusuutliku energiamajandusega põhjalikult kursis. „Kui saates on vaid üks asjatundja, jääb probleemi kajastamine paratamatult pealiskaudseks. Usaldan asjaga kursis olevate inimeste juttu,” täpsustas ta.

„Kui Tallinna ajakirjanikud ja poliitikud väidavad, et meil on liiga palju vana metsa, siis mulle tundub, et nad ei ole väga ammu Kagu-Eestisse sattunud,” kõneles usutletav. „On väga tähtis, et päevakajalistes tele- ja raadiosaadetes oleks igal võimalusel asjatundja ääremaalt. „Rahva teenrite” saates Vikerraadios on Sulev Valnerist jäänud tühi koht. Maaelu kitsaskohti näevad kohalikud hoopis teise nurga alt kui pealinlased, sest probleemid ongi ju erinevad alates ühistranspordist sulgemishirmus maakoolideni.”

Maaelu probleemide edastamisel on teine oluline roll kohtadelt valitud riigikogulastel. Kagunurgast valitud saadikutest suhtlevad Võrumaa elanikega tihedamalt Liina Kersna, Ivari Padar ja Kalvi Kõva.

Osa riigikogulasi ja omavalitsusjuhte on mugavusalas
„Kohtadelt saadud informatsioon on saadiku pagas ja võimaldab kohaliku elu probleemid suures saalis edasi anda,” kõneles Airi. Ta tunnistas, et paraku kõik kagunurgast valitud saadikud enam ei meenugi, sest nad ei ole meie kandi elu edendamisel millegagi silma paistnud.

Airi sõnul peaks erakonnast riigikokku saajate järjekord kujunema häälte arvu järgi, mitte kompensatsioonimandaadiga. Häälte arvuga riigikokku pääsenu tunnetaks ka suuremat vastutust oma valijate ees.

Olles ise kolm aastat olnud juht, hindab Airi neid juhte, kes suudavad ennast kehtestada ja kelle jutt on veenev. Ta toob näiteks praeguse peaministri Taavi Rõivase. „Rõivas on tark ja tundub, et ka hea kuulaja, kuid kahjuks ei suuda ta ennast kehtestada, kuidas muidu saavad ministrid Hanno Pevkur ja Margus Tsahkna pagulasteemat eri suundades ajada,” leiab ta. „Paraku ei suuda Rõivas ka mind veenda, Pevkuri jutus on rohkem sirgeseljalisust. Ma ei soovi kõva käega peaministrit, kuid soovin teda tõsiselt võtta.” Airi lisas, et ideaalne oleks, kui iga lõiku nii riigi kui ka maakondlikul tasandil juhiks valdkonda põhjalikult tundvad inimesed.

Oma kodukandis korraldas Airi koos aktiivsete Antsla ja Karula valla inimestega hiljuti haldusreformi seminari. „Meie vald on saanud ühinemisettepanekuid nii Otepää, Kanepi kui ka Antsla suunast. Urvastesse jääb kihelkonnakirik, siin on kihelkonna kõik tähtsamad turismiobjektid ja sellepärast on Urvaste kui kihelkonna nime allesjäämine väga oluline. Teine tähtis asi on meile Kuldre kooli püsimine, selleks peame senisest enam mõtlema, mis teeb ühest koolist hea kooli. Oluline on tulevikus ka see, et lapsevanemad eelistavad kodulähedast kooli, neid võiks olla pigem rohkem kui vähem,” arutles ta.

Kuigi kodanikuühendused on omavalitsusjuhtide suhtes kriitilised, ei tähenda see, et nad tahavad neid n-ö kukutada. Pigem näevad esimesed, et praegusel keerulisel ajal on väga oluline kokku saada, et rääkida väärtustest, identiteedist ja võimalustest, mitte nukrutseda, et omavalitsused on muutumas.

Suvi puhkuseks
Urvaste Külade Selts oli mullu Võrumaa aasta küla ja esindas maakonda Maapäeval. Selleski oli usutletaval oma osa. Seltsimajas toimuvad kõik piirkonna elanikele olulised üritused.
Pere kodus naistepäeva ei tähista, sest külade seltsil on kombeks seda seltsimajas koos pidada. Vahel on juhtunud, et mõni ametnik vallavalitsusest astub läbi ja kingib naistele lilleõie.
Eeloleval naistepäeval, küll paar päeva ametlikust hiljem, annab seltsimajas väikese klaverikontserdi Johan Randvere Võrust, peale seda on filmiõhtu. 11. märtsil toimub seltsimajas kohvilauaga külapidu.

15 aastat tagasi sai Mulgimaalt Tarvastu vallast pärit Airist urvastelane. Siin elatud aastad on tal täis mitmesuguseid tegemisi külaelus kaasalöömisest kuni poegade kasvatamiseni. „Eestis ja maailmas toimuva üle arutame vahel koos: Margus, mina ja meie kaks poega, viieteistkümnene Herbert ja kaheteistkümnene Verner. See on hea, et ka poisid ühiskondlikel teemadel kaasa mõtlevad ja neile läheb oma riigis toimuv korda,” lausus ta.

Airi Hallik-Konnula lisas, et kuna vaikset aega kolme aasta jooksul pole olnud, võtab ta tegevjuhi ameti mahapanemise järel vaba suve, et pühenduda kodustele tegemistele.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 03/03/2016 10:20:46