Majandus- ja taristuministeeriumi otsusest „Toetuse andmise tingimused üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamiseks“. Ministri määrusega on vastu võetud suurepärane otsus, kuidas parandada koolides digiõppe võimalusi: lisaressursside suunamisega koolidesse toetab riik ka internetiühenduse kaasajastamist.

Koolijuhtidena jääb meile arusaamatuks otsuse see osa, kus paljudele omavalitsustele heidetakse ette nende haldusalas olevate koolide jätkusuutlikkuse puudumist.

Üheks kooliks on loetud ka Parksepa keskkool, kus on 1992. aastast antud keskharidust, kooli on lõpetanud 1348 noort inimest ja rohkem kui 30% nendest on jätkanud õpinguid erinevates kõrgkoolides. Kes on see kohtumõistja, kes ütleb, et see kool pole jätkusuutlik; et keskkooliosa tuleks likvideerida? Kellele on antud õigus öelda meie kogukonnale ‒ lastevanematele, lastele, ettevõtetele ‒ et teie kooli keskkooliosa tuleb likvideerida?

Ministri seletuskirjas on toonitatud, et kõik koolid peavad saama kaasajastatud ja digitaliseeritud. Lisaks Parksepa keskkoolile on Võrumaal toetatavate nimekirjast välja jäetud Vastseliina ja Antsla gümnaasium ning Võru vallas asuv Puiga põhikool, kus õpib 175 õpilast, Haanja kool ja veel teisigi. Võru linnas valmis 2015. aastal kaasaegseima sisustusega riigigümnaasium, kuid see kool on nimekirjas ja saab jätkuvalt nii rahalisi vahendeid kui ka internetikiirust, sest see on riigikool. Kas me hakkamegi tulevikus üha jõulisemalt tegema vahet riigikoolide ja omavalitsusele kuuluvate koolide vahel? Jagame haridust ainult andekamatele ja need, kes on aeglasemad, tagasihoidlikumad, hilisema arenguga ‒ kõik sellised on riigiisandatele tühine, need vaadaku ise, kuidas siin riigis hakkama saavad?

Eestimaa on nii tilluke ja me peame kõikide laste nimel tegema maksimaalselt tööd, et neil kõigil oleks võrdne võimalus õppida ja tegutseda gümnaasiumis oma tuleviku nimel. See ongi meie valitsejate ülesanne – anda kõikidele Eestimaa lastele võimalus keskhariduse omandamiseks, aga mitte nende lahterdamine.

Võrumaa koolijuhtide ühingu nimel küsime majandus- ja taristuministrilt Kristen Michalilt: milliste näitajate alusel, millise tagatoa kokkuleppel on vastu võetud selline üldhariduskoolide digitaliseerimise otsus, mis on kooskõlas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu korrastamise programmiga ning välistab investeeringud koolidesse, mis ei ole HTMi arvates jätkusuutlikud, ja sellega võib suure osa Eesti koolide õpilastest kaasaegsetest õpivõimalustest täna, homme ja lähitulevikus ilma jätta?

Toetame EMOLi ja linnade liidu 14. oktoobri pöördumist, milles tuntakse muret Eesti haridussüsteemi kaasajastamise üle ning kus on tehtud ettepanekud koolide IKT-baastaristu uuendamise laiendamiseks ja on väga täpselt ka lisatud uus lähenemine, mis laiendab oluliselt koolide hulka, kes peavad toetust saama. Tegelikult tuleb see toetus laiali jagada võrdselt kõikidele koolidele õpilaste arvu alusel. Kõikidel õpilastel, olenemata nende koolilisest kuuluvusest, peab olema võimalus vastavat õpetust saada uue ja kaasaegse internetiühenduse ning uuendatud digitehnika kaasabil. Ükski kool ning nii seal õppivad-töötavad-tegutsevad lapsed kui ka personal ei tohi sellisest võimalusest ilma jääda.

Riik peab kõiki Eestimaa lapsi kohtlema võrdsuse põhimõtetel ja koolidesse suhtuma võrdse lähenemise põhimõtete alusel, sest juba kevadel 2016 tuleb tasemetöid ja eksameid teha digikeskkonnas.

ILMAR KESSELMANN, Parksepa keskkooli direktor
KRISTI PETTAI, Vastseliina gümnaasiumi direktor
URMAS VEEROJA, Haanja põhikool-lasteaia direktor
MAINER JÄRVELILL, Meremäe põhikool-lasteaia direktor

 

Autor: ILMAR KESSELMANN, KRISTI PETTAI, URMAS VEEROJA, MAINER JÄRVELILL
Viimati muudetud: 03/03/2016 10:09:05