Põlva piimatööstuse tagahoovis asuvas ärikvartalis käärib konflikt, mis on päädinud ohtrate kohtussepöördumiste, varade arestimise ja ühel puhul ka rekka etteparkimisega. Foto: Vidrik Võsoberg

Kagu-Eesti piimatöösturite vahel käärib juba aastaid konflikt, mille oluliste põhjuste hulka kuuluvad nii juusturiiv kui valesti pargitud auto. Pooled on taotlenud kohtus teineteise vara arestimist ja neil on üksteise suhtes sadade tuhandete eurode ulatuses rahalisi nõudeid.

Kui kunagine kommitööstur ja praegune Tere (tootmisüksused Viljandis ja Põlvas) omanik Oliver Kruuda (48) on toiduainetööstuses laiemalt kõva tegija, siis piimatööstuses on ta kaaslinlase Aivar Häelmi (58) kõrval siiski poisike. Häelm on piimanduses töötanud üle 30 aasta ja Põlva piimatööstus on talle olnud pea ainsaks töökohaks elus.

Põlva piimakombinaat asutati 1965. aastal linnapiimatoodete tehasena ning aastal 1991 moodustati Põlva Piimatoodete Kombinaadist aktsiaselts Põlva Piim. 1996. aastal liitus Põlva Piim koos Mulgi Meieri ja Paide Piimatoodete Kombinaadiga kontserni Ühinenud Meiereid (ÜM) ja Põlva Piimast sai ÜMi tütarettevõte.

2000. aasta märtsis ostis ÜMile kuulunud Põlva Piima aktsiad Hollandi piimakaubandusfirma G. Van den Bergh Nijmegen B.V. Aktsiad müüdi võlgade katteks ja selle tehinguga veel rahu majja ei saadud. Esiteks püüdis ÜM hiljem tehingut tagasi võtta, väites, et osa müügisumma asemel on tehtud kummalisi tasaarveldusi. Ja teiseks läks ÜM mõni aasta hiljem pankrotti.

Keeruka nimega Hollandi firma liideti 2007. aastal Ecoval Dairy Trade B.V.-ga. Nagu selgus, oli omanikfirma juba ostutehingust saati püüdnud passiivselt oma kaugele ettevõtmisele uut ostjat leida ja viimasel paaril aastal oli läbirääkimisi tõsisemalt peetud. 2007. aasta teisel poolel sai tehing kinnituse: OÜ Põlva Piim Tootmine juhtkond koosseisus Aivar Häelm (Põlva Piima tegevjuht), Viljar Veevo (finantsjuht), Andrus Roiland (pearaamatupidaja) ja Raul Lusti (müügijuht) ostis (oma firmade kaudu) ettevõtte ära. Hollandlastelt saadi firma endale 135 miljoni krooni eest. Häelm ei varjanud, et firma võidakse aga peatselt taas edasi müüa.

Nii juhtuski. Tehingu allakirjutajate toolid jõudsid vaevu jahtuda, kui 2008. aasta teisel poolel kirjutas AS Kalev Paide Tootmine (Põlvas kasvanud Oliver Kruuda suurosalusega piimandusettevõte) OÜ Põlva Piim Tootmise omanikega alla osade müügilepingu. Lepingu kohaselt maksis Kalev Paide Tootmine Põlva Piima eest 312,9 miljonit krooni.

Juba ainuüksi erinevate Põlva piimatööstusega seotud firmade nimed äriregistris on vaatajale paras virvarr. 1996–2007 on tegutsenud AS PP Sales (varasema nimega aktsiaselts Põlva Piim), mille juhatuse liige oli Aivar Häelm. Aastast 2000 tegutseb OÜ Põlva Piim (varasema nimega OÜ Secundo), mille juhatuse liikmed on Aivar Häelm ja Andrus Roiland. 2004–2009 tegutses OÜ Põlva Piim Tootmine, mille juhatuse viimane liige oli Ülo Kivine. 2010. aastast on äriregistris OÜ Secundo Invest, mis on muu hulgas kandnud ka AS Põlva Piima nime ja mille juhatuse liikmed on Häelm ja Roiland.

2009. aastal andis AS Kalev Paide Tootmine teada, et tütarettevõtte OÜ Põlva Piim Tootmine nõukogu kutsus Aivar Häelmi juhatusest tagasi ning samas valis ta Kalev Paide Tootmise omanduses oleva Tere ASi nõukogu liikmeks. Nii ei ole Häelm ka pärast osaluse müümist ja kena kasumi teenimist piimaärist kõrvale jäänud ja tegeleb ettevõtlusega muudeski valdkondades, olles muu hulgas seotud Põlva piimatööstuskvartalis registreeritud firmaga Karu Kinnisvara ja OÜ-ga Silmand Auto, mõlemas koos Roilandiga.

Piimaäri ja juustutehas
2007. aastal, kui Põlva piimatööstus oli parajasti enamal või vähemal määral Häelmi ja Roilandi majandada, löödi ühistegevuseks käed Austria piimaühistuga Berglandmilch. Viimasel oli jäänud üle üks juustutööstus ja kuna Põlva Piimal sellist parajasti polnud, loodi ühisettevõte AS BLM Eesti. Mõlemal poolel oli juustutehases võrdne osalus. Firma juhatuse liikmeks sai Avo Eiche (56).

Juustu toodeti paar aastat ja 2,9 miljoni euro suuruse kapitaliga ettevõte pääses 2009. ja 2010. aastal Äripäeva toiduainetööstuse edetabelisse ning 2010 ka Põlvamaa ettevõtete paremikku.

Et aga piim kallines ja tehast täisvõimsusel tööle ei saadudki, siis otsustasid eestlased 2010. aastal ärist väljuda. Häelm kinnitas Äripäevale, et tegu oli otsusega vormistada sõbralik lahutus.

BLM Eesti esindaja Avo Eiche teatel aga ei sujunud koostöö algusest peale ja 2010. aastal ostsid austerlased 49% suuruse osaluse eestlastelt ära. 2012. aasta suvel oli juustutehas aga sunnitud tootmise peatama.

Piim vs. BLM
Mõlemad omanikud olid andnud firmale omanikulaenu. See sai aga pinnuks, mis vallandas tänini kestvad lahingud ja on andnud ohtralt tööd nii juristidele kui kõigi kolme astme kohtunikele. Laseme kõnelda kohtupaberitel.

„OÜ Põlva Piim (hageja) esitas 17. detsembril 2013 Harju Maakohtule AS-i BLM Eesti (kostja) vastu hagi. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 319 558 eurot 24 senti, intressi 66 644 eurot 59 senti, viivise 62 154 eurot ja lisanduva viivise,” on kirjas ühes kohtumääruses.

Kohtudokumentide järgi oli Põlva Piim aktsionäride lepingu järgi andnud BLM Eestile laenu viis miljonit krooni ehk ligikaudu 320 000 eurot. Laenusumma koos intressidega kohustus BLM Eesti tasuma 20. augustiks 2015. Põlva Piim soovis peale osaluse müüki austerlastelt laenule tagatist, Berglandmilch keeldus seda andmast. (Eiche teatel oli aktsiate väljaostu tingimuseks see, et laenud jäävad ettevõttesse ja tagastatakse tähtajaks).

„Hagejal on tekkinud kahtlused laenulepingu täitmise võimalikkuses kostja halva majandusliku olukorra tõttu,” on märgitud hagis. „Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostjale kuuluv Põlvas asuv juustu tootmise tehas on seiskunud, on ilmne, et kostja ei suuda tulevikus laenulepingust tulenevat kohustust täita. Kostja on asunud demonteerima oma tehase seadmeid. Lisaks ei ole kostja siiani esitanud 2012. aasta majandustegevuse kohta majandusaasta aruannet, millest saab järeldada, et kostja ei taha avalikustada oma majandustegevust puudutavaid andmeid. Sellest tulenevalt on vajalik haginõue tagada, et välistada hiljem kostja võimetus kohtuotsust täita.”

Teisisõnu: laenuandja kartis, et ei saa laenu tagasi ja firma viib käeulatusest minema ka seadmed, mida saaks hoida pandiks elik tagatiseks. Või, nagu on arvanud Avo Eiche, tegutseb Häelm sel suunal, et ise juustutehase omanikuks saada. Igatahes ütles Põlva Piim 2012. aastal laenulepingu üles.

Põlva Piim taotles hagis, et BLMi kinnistule seataks 200 000 euro suurune (lisa)hüpoteek ja et BLMi tootmisseaded läheks aresti alla.

Harju maakohus rahuldas 15. jaanuaril 2014 hagi tagamise taotluse osaliselt, seadis BLMi kinnistule uue hüpoteegi ja otsustas arestida tootmisseadmed.

BLM esitas sellele otsusele määruskaebuse ja palus jätta vastav taotlus rahuldamata. BLM märkis, et hagi on ilmselt perspektiivitu ja lisaks on nimetatud tootmisseadmete hulgas ka vara, mis kuulub Berglandmilchile ja mida seega arestida ei tohi.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus tühistas märtsis 2014 maakohtu määruse ja jättis uue määrusega hagi tagamise taotluse täies ulatuses rahuldamata. Seepeale taotles BLM hüpoteegi kustutamist ja seadmete arestist vabastamist. Kogu juhtum teeb praegu ilmselt kohtus kes teab kui mitmendat ringi, arvestades, et kohtuastmed on olnud selles pidevalt eri meelt.

Mais 2015 maksis Berglandmilch Põlva Piimale veidi enam kui 170 000 eurot laenu tagasi ja vältis seega pankrotimenetlust, mille Põlva Piim oli algatanud ja mille arutamine pidi olema mais. Nüüd nõutakse BLMilt 240 000 euro suuruse laenujäägi tasumist.

BLM vs. piimamehed
Veebruaris 2015 asus BLM Eesti vastukäigule ja esitas kohtule hagi OÜ Karu Kinnisvara, Silmand Auto OÜ, Aivar Häelmi ja Andrus Roilandi vastu. Neilt nõutakse õigusvastaselt tekitatud kahju ja viivise väljamõistmist summas umbes 75 000 eurot. Lisaks nõuab BLM kinnisvarafirmalt, Häelmilt ja Roilandilt 98 500 eurot samamoodi õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ehk kokku koos intressidega ca 173 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt blokeerisid ülalnimetatud 9. jaanuaril 2014 juurdepääsu BLMi juustutehasele. Selleks pargiti Silmand Auto veoauto Põlvas Vabriku tänaval asuva tehase sissepääsu ette ja reka viidi sealt ära alles 23. aprillil. Ent ka pärast seda keelasid autofirma, Häelm ja Roiland BLMil üle kinnisvarafirma kruntide sõita.

„Tehases asus Berglandmilchile kuuluv juusturiivimisliin, mida BLM Eesti kasutas kasutuslepingu alusel kuni detsembrini 2013,” on kirjutatud hagis. „Pärast seda riivimisliin demonteeriti ning pidi jaanuaris 2014 transporditama Berglandmilchi tegutsemiskohta Austrias. Koos riivimisliiniga soovis Berglandmilch Austriasse transportida ka juustulõikamis- ja -pakkimisliini, mis ta oli omandanud BLM Eestilt detsembris 2013 müügilepingu alusel.”

Et aga reka seadmete äraviimist blokeeris, kannatas Berglandmilch väidetavalt suuri kahjusid ning nõuab neid nüüd tütarettevõttelt sisse.

Juusturiiv ning lõikamis- ja pakkimisliin viidi kohtuhagi andmetel Austriasse alles oktoobris 2014 ‒ pärast seda, kui kohus ühes järjekordses tsiviilasjas ütles, et BLM peab oma krundile ligi pääsema.

Aivar Häelm on öelnud, et tahtis koos äripartneriga olla kindel, et laenuraha saadakse BLMilt tagasi ‒ mäletatavasti arestiti tootmisseadmed 15. jaanuaril 2014, aga neid püüti minema viia 9. jaanuaril. Häelm oli oma firmade kaudu naabruses tegutseva BLMi tegemistega kursis. Samas aga kinnitas ta Äripäevale, et pargitud auto ei takistanud tegelikult BLMil laadimist.

Nagu vastukaaluks BLMi varade arestimisele ja hüpoteegi alla panemisele palus BLM Eesti kohtul hagi tagamiseks rakendada vastavaid meetmeid ka Häelmi, Roilandi ja nende firmade suhtes. Hagi kohaselt: hüpoteek Karu Kinnisvara neljale kinnistule, hüpoteek Silmand Auto kinnistule, arest Silmand Auto kaheksale autole, hüpoteek Häelmi kinnistule, arest Häelmi osakutele OÜs AH Seenior ja keeld teha vara müümise otsuseid, hüpoteek Roilandi kinnistule.

Veebruaris 2015 rahuldas maakohus selle taotluse, mais tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse osaliselt. Muu hulgas vabastas ringkonnakohus aresti alt Silmand Auto masinapargi ja Häelmi korteri ning osakud AH Seenioris.

BLM Eesti esitas ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas mullu detsembris selle edasikaebuse osaliselt ja saatis tühistatud osa tagasi ringkonnakohtusse.

Mullu septembris aga nõudis BLM Eesti kohtu kaudu OÜ-lt Põlva Piim ca 63 000 euro suuruse kahju hüvitamist. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Selles kohtuasjas aga jageleti aasta viimaste päevadeni kohtukulude suuruse ja hüvitamise pärast.

Mis kogu sellest asjast saab, see võib, aga ei pruugi selguda Eesti kohtumajades käesoleval aastal.

Võitlus ka kohtutäituriga
Et kogu loos on nii ühelt kui teiselt poolt parasjagu kangust, näitab seegi, et mullu märtsis pidi Silmandi autosid arestida tahtnud kohtutäitur tegema ise kohtule avalduse, et Silmandi kruntidele pääseda. Nagu selgub, läks täitur autosid üles kirjutama, kuid põrkus vastasseisule.

„Kohal viibinud võlgniku esindaja Aivar Häelm ei lubanud arestimisele kuuluvaid sõidukeid üles kirjutada, väites, et sõidukid on müüdud,” on märgitud maakohtu määruses, mis andis kohtutäiturile vastava loa. „Kohtutäitur andis võlgniku esindajale tähtaja sõidukite müüki tõendavate dokumentide esitamiseks, kuid võlgnik ei ole neid esitanud ega ka muul viisil tõendanud, et täitedokumendi järgi arestimisele kuuluvad sõidukid ei kuulu võlgnikule.”

Nagu ülal öeldud, lahendab konfliktipuntra ühel hetkel kohus. Juustutehasel igatahes ei näi hetkeseisuga Põlvas tulevikku olevat ‒ kui seda just ei ehita nullist taas üles Aivar Häelm.

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 19/02/2016 08:50:44