Indrek Käo. Foto: LLi arhiiv

Põlva vallavolikogu eelmise kolmapäeva istungil võeti esimese punktina ette umbusaldushääletus revisjonikomisjoni esimehe ja kohaliku vutiklubi juhi Indrek Käo vastu. Kuna üks umbusaldusavaldusele allakirjutanuist puudus, siis kukkus hääletus täpselt ühe häälega läbi. Kas sellega on loole punkt pandud või jätkub pingeline vastasseis?

12 allkirjaga umbusaldusavalduses süüdistati Indrek Käod (SDE) oma kohustuste täitmata jätmises.

„Revisjonikomisjoni esimees ei ole kahe aasta jooksul taganud revisjonikomisjoni ülesannete täitmist ning on andnud vastukäivaid ütlusi Lootospargi tribüünide rajamiseks rahaliste vahendite eraldamise kohta. Seetõttu ei pea umbusaldusavaldusele allakirjutanud vallavolikogu liikmed võimalikuks Indrek Käo jätkamist revisjonikomisjoni esimehena,“ seisab avalduses.

Sealsamas heidetakse ette, et revisjonikomisjonil on 2014. aastast tegemata ühinemisprotsessiga seotud tegevuste analüüs ning Põlva linna ja vallaga seotud tehingute vallaeelarvest rahastamise kontroll, samuti on lõpetamata Põlva vallavalitsuse ametnike ametijuhendite ja töötajate töölepingute kontroll.

2015. aasta kohta heidavad umbusaldajad ette, et teostamata on Põlva linna ja Põlva valla asutatud ja osalusega äriühingutele, sihtasutustele ning mittetulundusühingutele aastail 2012–2014 eraldatud vahendite sihi- ja õiguspärasuse kontroll.

Kas Käo enda meelest on revisjonikomisjoni kohustused täidetud?

„Ma arvan küll, selle pärast, et nii palju, kui on võimalik olnud revisjonikomisjoni tööd teostada ja infot mulle selleks edastatud, see on ka nagu tehtud,” leidis Käo. „Tööplaan 2014, mis meile ette heideti, on Põlva vallavolikogu poolt kinnitatud. Ma ei näe seal mingisugust vastuolu.”

Ühel umbusaldajal, vallavolikogu esimehel Kuldar Leisil on aga teine arvamus.

„Kurb ongi see, et need kolm punkti, mis seal kirjas oli, neile vastuseid ei ole senimaani,” ütles Leis LõunaLehele. „See ongi väga kummaline, et on igasugust muud juttu, aga vastuseid ei saanudki. Mis puudutab tööplaani mittetäitmist, siis võiks ju vastused tulla, kas on tema arust tehtud või mitte.”

Käole jääb arusaamatuks, miks tuldi kriitikaga 2014. aasta kohta välja alles 2016. aastal.

„Revisjonikomisjonile ei ole laekunud ühtegi etteheidet tööplaani kohta enne seda umbusaldust. Siis tekibki mul küsimus, mis on selle asja mõte,“ imestas ta.

Segasemaks lähevad etteheited spordiküsimustes.

Kolmandaks süüdistuseks on, et revisjonikomisjoni esimees on andnud vastukäivaid ütlusi MTÜ-le Põlva Jalgpalliklubi Lootos Põlva linnavalitsuse poolt 2011. aastal Lootospargi tribüünide rajamiseks eraldatud raha kohta.

„EASi 16.10.2015 saadetud dokumentidest nähtub, et MTÜ Jalgpalliklubi Lootos on esitanud EASile toetuse saamiseks samad kulu- ja maksedokumentide koopiad, mis Põlva linnavalitsusele,” märgivad Käo kriitikud umbusaldusavalduses. „Volikogu liikmetel on tekkinud kahtlus, et Põlva linnavalitsuse poolt eraldatud toetust ei kasutatud jalgpallistaadioni tribüünide rajamiseks, sest jalgpallistaadioni tribüünide ehitust oli juba varem rahastatud samade kuludokumentide alusel EASi poolt eraldatud toetussummadega.”

Vald kavatseb selle punkti lõpuni selgeks vaielda.

„Mis puudutab tribüüne, siis vald kavatseb lõpuni välja uurida, kuidas tegelikult see rahakasutus oli,” sõnas Leis. „Vald teeb selle nii lõpuni selgeks, et see oleks kõigi jaoks üheselt mõistetav, ja siis saab uuesti rääkida. Minu jaoks on asi selge, aga teeme ta siis nii puust ja punaseks.”

Leis kuulub Põlva käsipalliklubi Serviti juhatusse, Käo on aga kohaliku jalgpalliklubi Lootos juht. Käo leiab, et seal on üks tema ründamise põhjuseid.

„Hinnang on jätkuvalt ühene, et proovitakse Põlva jalgpalliklubi rünnata läbi minu isiku, ja nii on, et poliitiliselt olid need asjad motiveeritud,“ ütles Indrek Käo LõunaLehele.

Serviti versus Lootos?
Kõlanud on ka Käo vasturünnak, et Leis Serviti juhatuse liikmena on volikogus hääletanud selle spordiklubi toetamise poolt.

„Ma hääletasin valla eelarve vastuvõtmise poolt. Serviti toetus on üks osa valla eelarvest. Kuna tegemist on üldaktiga, siis see ei lähe kuidagi mingisuguste reeglite vastu,“ täpsustas Leis, viidates korruptsioonivastasele seadusele.

„Mingit jalgpalli või käsipalli vastuseisu ei maksa siin absoluutselt otsida, hoopis muud küsimused,“ kinnitas Leis.

Volikogu istungist võttis osa 19 liiget, umbusaldamiseks oli vaja 12 liikme häält (sama palju, kui on umbusaldusavalduses), ent üks umbusaldust toetavatest liikmetest puudus istungilt.

„Jah, üks volikogu liige puudus ja sellepärast jäigi tegemata. Puudumisi tuleb ette. Kui on nii suur koosseis, siis neid ikka aeg-ajalt tuleb,“ tõdes Leis.

Seda, kas püütakse Käod uuesti umbusaldada, ei oska volikogu esimees veel öelda. „Esiteks kolme kuu jooksul nagunii ei saa korrata. Ei tea, pole arutatud,“ ütles Leis, viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, mille järgi ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

„No näeme, jah, eks selleks on alati rahvaesindajatel võimalus olemas. Võib-olla jõuab revisjonikomisjon kolme kuu jooksul midagi valla jaoks ära teha,“ leidis Käo.

Ettepanekud spordi rahastamise kohta
Koalitsiooni mittekuuluv spordimees Käo on kritiseerinud spordi rahastamist Põlva vallas ning pole võimatu, et see on üks põhjuseid, miks vallajuhid tunnevad teda endile varbale astuvat. Näiteks mullu kevadel tõi ta revisjonikomisjoni istungil välja, et Spordikoolituse ja -teabe SA eraldas Põlva vallale sporditegevuse toetuseks üle 39 000 euro.

„Kuigi spordikoolile on treenerite palgatõusudeks eraldatud piisav summa, siis ülejäänud klubide toetamine on liiga väike ja noorte pearahastamises on väga suur ebavõrdsus,“ leidis Käo.

Ta tõi välja, et spordikooli aladel tegutsevates klubides treenivaid noori toetab Põlva vald 1172 euroga aastas, ülejäänuid aga 60–100 euroga. Lisaks oli Käo teatel osa toetust kavas kulutada spordikoolile bussi ostmiseks, see hakkaks ühtlasi tegema koolivedusid.

„Meile teadaoleva info kohaselt ei ole bussi ostmise aluseks ega ülalpidamiseks tehtud majanduslikku analüüsi,” kritiseeris Indrek Käo. „Lisaks riskile, et sihtasutus vähendab mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha võrra järgmisel aastal toetust, on hetkel bussi ostmise vajadus ebaselge, sest suurematel spordikooli alade hulka kuuluvatel eraklubidel on bussid olemas.”

„Raha võiks olla siiski kasutatud ainult noortespordi toetusteks ja noorte pearaha suurendamiseks klubides,” lisas ta. „Selle alusel oleks võimalik luua ka uusi palgalisi töökohti. Lisaks võimaldaks see noortespordi rahastamises taastada ühinemiseelse taseme, mis kaks viimast aastat on olnud alanevas suunas.“

Käo tegi ettepaneku suunata sihtasutuse toetus valla lisaeelarve kaudu treenerite palgafondi suurendamiseks ja noortespordi tegevuse toetamiseks klubides. Ettepaneku tegemist volikogule toetasid kõik kolm revisjonikomisjoni liiget.

 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 18/02/2016 10:10:44