Ettevõtjad loodavad, et reform tõstab maakonna rolli ning säilitab seejuures olemasoleva. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva maavanem Ulla Preeden osales eelmisel nädalal ettevõtjate ümarlaua kohtumisel Põlva maavalitsuses ning maakonna lasteaedade direktorite ja õppealajuhatajate nõupidamisel Orava koolis, kus tõstatas haldusreformi küsimuse, et jätkata erinevate elualade esindajatelt arvamuse kogumist. Varasemalt on maavanem samal teemal kohtunud näiteks maakonna vaimulike ning endiste Põlva maavanematega.

„Erinevad kogukonnad ja elualade esindajad peaksid olema esmane sihtrühm, kellega haldusreformi teemadel rääkida. Neil on reformi suhtes omad ootused ja seisukohad, mida otsustajad kindlasti arvestada võiksid,“ selgitas maavanem arutelude eesmärki.

Orava koolis toimunud lasteaiadirektorite nõupidamisel keskenduti eelkõige hariduse teemadele. „Hariduse seisukohalt võiks tulevaste omavalitsuste korraldamises lähtuda just sellest, mida inimesed lasteaialt ja koolilt ootavad,“ leidis maavanem. 

Põlva lasteaia Lepatriinu direktori Ene Tigase sõnul toimetab väikestes valdades haridus- ja sotsiaalvaldkondades üldjuhul üks inimene, kellel on suur koormus. „Riigi poolt on seatud palju ülesandeid ning selgelt on tunda spetsialistide puudust,“ arvas Tigas. 

Ahja kooli ja lasteaia direktori Katrin Jõgeva sõnul on peamine inimeste teavitamine, kuidas haridusasutused uuenenud omavalitsustes jätkaksid, et inimeste hirmusid vähendada. „Oluline on vallavanema sõnum, iga muutus tekitab vastumeelsust, kuid piisav teavitus aitab inimestel reformi vajalikkust paremini mõista,“ lausus Jõgeva. 

Orava kooli ja lasteaia juht Ele Raha tõstatas ühe teemana üles õpetajate ärakolimise, kui kodukoha koolis enam tööd ei jätku. Kohtumisel osalenud Orava vallavanema Riina Sabaliski sõnul ei tohiks haldusreformi karta, kuigi haridusteema saab kindlasti olema hell koht. 

Kohalviibijad nõustusid ka maavanema seisukohaga, et haldusreform iseenesest ei pane koole kinni, kuid selle kaela on lihtne süüd ajada. „Kogukonna suhtes on oluline, et otsused tehtaks läbi perspektiivi ja arenguvõimaluste, mitte hirmudest lähtudes,“ lõpetas maavanem.

Ka ettevõtjate ümarlaual keskenduti seekord haldusreformile ning erinevalt alushariduse juhtide kohtumisest arutati rohkem maakonna säilimise ja ühise identiteedi üle. 

Ragner Lõbu sõnul pole haldusreform võit, vaid hädavajadus. „Demograafiline olukord on aastatega muutunud, elanike arvu vähenemine ning eakate suur osakaal nõuab teistsugust mudelit,“ ütles Lõbu. Tema sõnul ei tohiks reformi läbiviimisel alavääristada ka maakondlikku identiteeti. 

Värska sanatooriumi juhataja Vello Saare sõnul pole inimesele kontakt vallamajaga tänapäeval enam nii oluline. Setomaa valdade liidu esimees Margus Timmo leiab sarnaselt Lõbule, et identiteet on ühendav. „Samas ei usu ma, et haldusreform regionaalse tasandi erisused ja ebavõrduse ära kaotaks,“ rääkis Timmo. 

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk pidas oluliseks ka volikogude kompetentsi küsimust. „Seadused ja nõuded on kõigile omavalitsustele ühesugused ja teatud ülesanded võivad praeguse suurusega valdadele üle jõu käia,” ütles ta.

Kokkuvõttes loodeti, et reform tõstaks maakonna rolli ning säilitaks seejuures olemasoleva.

Lähiajal on maavanemal koos maavalitsuse töövaldkondade esindajatega plaanis külastada kõiki maakonna omavalitsusi, et lisaks kindlat valdkonda puudutavate teemade käsitlemisele küsida valdade seisukohtasid ka haldusreformi osas

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 17/02/2016 08:13:00