Emajõelinnas tähistati Tartu rahu aastapäeva ja mälestati leitnant Kuperjanovit
Kuperjanovi 95. surma-aastapäeval pidas tema kalmul mälestuskõne ja asetas pärja pataljoni ülem Hando Tõevere. Foto: Malle Elvet
Üleeile, 2. veebruaril möödus 96 aastat ajaloolisest sündmusest, mil Tartus Vanemuise 35 hoones (tollal Aia tänavas) kirjutasid peale Eesti ja Venemaa läbirääkimisi mõlema riigi esindajad alla Tartu rahu lepingule. Täpselt aasta varem oli lahinguhaavadesse surnud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
Tartu rahu lepingut sõlmimas olid Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ja kindralmajor Jaan Soots ning Venemaa poolt kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe. Lepinguga määrati kindlaks Eesti idapiir Venemaaga ja Venemaa tunnustas Eesti vabariiki.
Tartu rahu aastapäeva tähistamine algas hommikul Tartu rahu maja juures, kus tegutseb Jaan Poska gümnaasium. Gümnasiste tervitas ja rääkis ajaloolise sündmuse tähtsusest Tartu linnapea Urmas Klaas.
Linna poolt asetati pärjad Pauluse vabadusmemoriaali, Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba jalamile, Kuperjanovi hauamonumendi ette Raadil ja Tartu vabadussamba, Kalevipoja kuju juurde.
Kalevipoja kuju juures peeti kõnesid, samuti oli Tartu rahu maja juures kõnekoosolek, mille korraldas Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu. Tartu linnamuuseumis rääkis õigusteadlane Lauri Mälksoo Tartu rahust rahvusvahelise õiguse kontekstis.
31. jaanuaril tähistati Valgamaal Paju lahingu 97. aastapäeva. 2. veebruaril 1919 suri Paju lahingus saadud vigastuste tõttu Vabadussõja rahvuskangelane leitnant Julius Kuperjanov.
Kuperjanovi 97. surma-aastapäeval mälestati teda Raadi kalmistul haua juures. Oma lipud olid toonud kohale Kuperjanovi selts ja Tartu vabadusvõitlejad. Kohal oli ka pikki aastakümneid onu hauakünkal küünlaid süüdanud Ants Kuperjanov, Tartus elav Julius Kuperjanovi vennapoeg.
Võrust Kuperjanovi jalaväepataljonist oli mälestusüritusele tulnud seitsmeliikmeline esindus. Lühikesed meenutuskõned pidasid pataljoni ülem Hando Tõevere ja kaplan Hanna-Liisa Vaher.
Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 04/02/2016 11:46:57
Tagasi uudiste juurde