Hundijahi saak Viitina kandis. Foto: Karin Siig / LLi arhiiv

Kagunurga piirkondade jahimehed kinnitavad nagu ühest suust, et metssigu peaaegu polegi, kuid hunte meie kandis jagub. See võib luua olukorra, kus hundid hakkavad kitsi murdma ‒ ja lõpuks ka koduloomi.

Põlva jahiseltsi juhatuse esimehe Aare Veetsmanni sõnul on sigade arvukus olematu, sest Aafrika seakatk on oma töö teinud. „Kütitud loomade analüüsid on olnud ka positiivsed,” kinnitas ta.

Veetsmann lausus, et kuigi Põlva jahindusnõukogu ei olnud riigi määratud sigade küttimise limiidiga nõus, seda ei vähendatud. „Meie seda limiiti sigade puudumise korral täita ei jõua,” sõnas ta.

Taagepera jahiseltsi maad Helme vallas Valgamaal piirnevad lõunanaabritega. Seltsi esimees Indrek Valner ütles, et metssigu piirkonnas ei ole. „Meie peame 23 looma küttima, kuid siiani oleme vaid viis metssiga küttinud,” lausus ta.

Teises Valgamaa jahipiirkonnas Unikülas pole samuti sigu. Jahipiirkond hõlmab osa Puka, teise osa Õru valla territooriumist. Jahimehest topisetegija Aare Jaama elab Soontaga külas Puka vallas ehk Uniküla jahipiirkonnas. Jaama meenutas, et hiljuti tema naabrimehe püssitoru ette jäänud metsseapõrsalt võetud analüüs kinnitas, et loom oli katku juba läbi põdenud. „Ilus ja rasvane põrsas oli ja katku tunnusteta,” teadis ta.

Jaama lausus, et metsades on praegu juba seis selline, kus tuhande hektari kohta ongi poolteist metssiga.

Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et suurel osal maakonna metsades on samuti tuhande hektari kohta poolteist metssiga, sest katk on neist üle käinud.

Hunte jagub
Indrek Valner märkis, et hundid küll liiguvad piirkonnas ning jahimehed on neid ka piiranud, kuid ühtegi looma tabanud ei ole. „Kaamerasse on nad ka jäänud ning mõni koer on siinkandis kadunud,” ütles ta.

„Jahimehe seisukohalt on hunte ikka palju ja ka Puka kandis. Algul sai Valgamaa loa kahe hundi küttimiseks ja üks loom tabati ruttu. Seejärel saime neli luba juurde ja nüüdseks on maakonnas juba seitse hunti elu jätnud,” kõneles Aare Jaama.

„Uniküla piirkonnas on hundi jälgi rohkem kui metssigade omi. Hunte on kõige enam just Tartu-Valga maantee ja Emajõe vahelisel alal Pikasillast Unikülani, sest seal on suured metsad,” täpsustas Jaama. Suurem osa lastud huntidest olid rohkem või vähem nakatunud kärntõvest.

Jaama sõnul on Valgamaale antud limiidi täitmiseks vaja veel üks hunt küttida. Eelmise kuu lõpul keskkonnaametist saabunud kirja järgi peavad kohalikud jahimehed otsustama, kes ja kus hundi kütib.

Mati Kivistiku sõnul on huntide arvukus Võrumaal jahimeeste kontrolli all.

Hunte jagub ka Põlvamaale. „Riik tahab ilmselt hunte kasvatada,” naeris Aare Veetsmann ja lisas, et hunte on palju, nad on kärntõves ja tulevad juba talude juurde.

„Jahimehed said hundi küttimise load mullu novembris kätte ja juba teisel päeval jäid esimesed võsavillemid püssikuuli ette küla serval ning päevasel ajal,” meenutas Veetsmann.

Talle teeb muret suurkiskjate arvukus ja kuna neile sigu toiduks enam ei ole, hakkavad hundid metskitsi murdma, seejärel aga koduloomi. Lahenduseks on huntide küttimislimiidi suurendamine.

Veetsmann loodab, et loomade vähenemise järel ei kahane jahimeeste huvi metsas käimise vastu.

Laboris võib kõike juhtuda
Muidugi ei pruugi kõiki jahimeeste pajatusi tõena võtta, kuid mõni jutt paneb mõtlema küll. Üks toimetusele teadaolev jahimees kõneles hiljuti loo, mis tema kinnitusel olla tõsi ja juhtunud see ühes jahiseltsis Kesk-Eestis, kuid niidid viivad ka ülikoolilinna.

„Ülevalt tuleb sigade küttimise käsk ning mehed pingutavad, et seda täita,” pajatas kauaaegne kütt. „Kuid sigu Lõuna- ja Kesk-Eestis kuigi palju enam ei liigu. Kesk-Eesti jahimehed otsustasid ühelt kütitud sealt võtta kahe sea küttimise jagu proove ja saatsid mõlemad Tartusse veterinaarlaboratooriumi. Vastus oli jahmatav, üks analüüs osutus positiivseks, teine samalt loomalt võetud analüüsi vastus negatiivseks.”

Kõigil meil juhtub. Loo pajatanud kütt tõi võrdluseks läinud suvel saarlastega juhtunu: „Saarlased ei uskunud Tartus tulnud positiivset vastust ühe kütitud metssea kohta ja saatsid vere analüüsiks ka Hispaaniasse, kus on täiuslik laboratoorium. Sealt tulnud analüüsi vastus kinnitas, et kütitud metssiga oli terve.”

Saarlastele Hispaaniast tulnud seavereanalüüsi vastusest oli ka meie ajakirjanduses juttu. „Neid kahte lugu kuuldes tekkis küsimus, kas meil massiliselt hukatud kodusead olidki haiged,” lausus kauaaegne kütt.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/02/2016 11:30:16