Erki Sok mullu matkal Taevaskojas. Foto: erakogu

Eeloleval laupäeval saab Võrumaa metsaomanike liit 20-aastaseks. Nii vanuselt kui ka liikmete arvult Eesti teine metsaühistu (vanim on Rakveres ja suurim Põlvas) kasvas jõudsamalt läinud aastal, kui liitus koguni 159 metsaomanikku. Praegu kuulub liitu 671 metsaomanikku, kellel on kokku 15 628 hektarit metsamaad.

Võrumaa metsaomanike liidu tegevjuht Erki Sok märkis, et 20 aastaga on kasvanud nii liidu pakutavate teenuste arv kui ka teenuste mahud. „Suuremates ruumides asuv kontor on paar aastat avatud juba igal tööpäeval ja meil töötab kuus spetsialisti,” märkis ta ja lisas, et 20 aastat tagasi moodustasid liidu 13 metsaomanikku.

13 aastat tagasi hakati aktiivsemalt otsima võimalusi ühistegevuse arendamiseks. „2005. aastast alustasin liidus tugiisikuna. Veidi varem hakkas Erametsakeskus metsaühistuid toetama tugisüsteemi väljaarendamisel,” meenutas Sok.

Küsimused, millega metsaomanikud kontorisse pöörduvad, sõltuvad sellestki, kui palju omanikud metsa majandamisest teavad.

„Millest metsa kordategemist alustada, kust saab majanduskava, kas noore metsa kordategemiseks saab toetust, kuidas metsa müüki maksustatakse, metsa ostusoove on palju, kuid kellele on õigem seda müüa, kust saab istikuid,” loetles Sok küsimusi, millega omanikud liitu pöörduvad.

Tegevjuhi sõnul on Võrumaa metsaomanike seas ülekaalus tõsised tegijad. Järjest enam pöörduvad nad ühistusse sooviga oma probleemidele lahenduste leidmiseks ja nõu küsimiseks.

„Kui 2012. aastal tellisid omanikud meie kaudu 82 000, siis mullu juba 156 000 istikut lageraie uuendamiseks,” edastas liidu tegevjuht. „2012. aastal taotlesid omanikud meie kaudu 64, mullu juba 333 hektari uuenduseks toetust. Mullu taotleti enam toetusi ka metsatehnika, nagu võsa- ja mootorsae ning istutustoru ostmiseks.” Sok lisas, et toetuste taotlused on juba palju suuremad, kui nendeks ette nähtud summa.

Kuna üle Eesti on istutusmahud kasvanud, ei jätku kevaditi enam nelja-aastaseid avajuurseid kuuseistikuid.

„Metsaseaduse paragrahvi 10 kohaselt on riik lubanud toetada erametsandust. Raha napib juba märkimisväärselt nii metsaomanike nõustamiseks kui ka metsamajanduskavade koostamise ja metsauuendustööde toetamiseks ning see teeb metsaühistud ja -omanikud murelikuks,” nentis Sok. „Metsaühistutega liitunud omanike arv ja metsanduslike tööde mahud on jõudsalt kasvanud, kuid samal ajal ei ole kasvanud metsaomanikele jagatavate toetuste eelarved, summad on aja jooksul hoopis oluliselt kahanenud.”

Tema sõnul on sellises olukorras riigil tarvis lisaraha leida nii metsaomanike kui ka metsaühistute toetamiseks.

Erametsanduse arengukava on koostatud aastani 2020. Kui arengukava perioodi keskel lõpeb toetusteks jagatav raha, võib arengukava täitmine takerduda.

Keskkonnaministeeriumis valmis uuring, kuidas kasutati erametsa läinud aastal. „Selle kohta väljastatud teates märgitakse, et metsaühistutesse kuulumisel ja toetuste saamisel on tugev seos raiete kavandamisega. Toetuste suunamine ühistute kaudu ja väikemetsaomanike eelistamine on aidanud kaasa metsade tõhusamale kasutamisele, mis on metsanduse arengukava üks põhieesmärke,” edastas Sok lootustandvalt.

Töödeks sobiv aeg, kuid müügihind mitte
Raiehooaeg algas läinud sügisel varem, sest kuivem sügis võimaldas teha raiet ajal, kui saetööstused tulid suvepuhkuselt ja palgi hinnad olid kõrgemad.

„Sügisvihmad kestsid kahjuks pikalt ning tõsisem raie algas peale jõule külma saabumisega. Õige metsaraie on aegade jooksul käinud ikka talvel, kuna talvel raiutud puit on mitu korda kvaliteetsem. Külmunud pinnase ja lumega raiet tehes ei saa pinnas kahjustada. Kuna raiet saab üle Eesti teha, tuleb puitu palju ja selle tõttu langeb ka metsamaterjali hind,” rääkis Sok. Ta täpsustas, et maa külmus enne lume tulekut ja siinkandis ei takista lumekiht metsatöid.

Enamik Võrumaa metsaomanikest istutab ise raielangile taimed ja hooldab neid. Mida aeg edasi, seda enam omanikke tellib raietööd firmadelt.

„Metsatöö on raske ja sõltub palju ilmastikust. Harvesteriga töö on palju kiirem ja võimaldab ülestöötamise kuludelt kokku hoida. Mida kiiremini saab puit müügivalmis, seda kergemini ja parema hinnaga saab selle maha müüa,” kõneles Sok. Ta märkis, et tellib ka oma metsa raiebrigaadi metsaühistu kaudu.

Puidu hinna kohta märkis ta, et on olnud tänavusest paremaid aegu. „Palgi hinnad on ka praegu langenud, kuid sellega võib veel rahule jääda. Küttepuude hind ei rahulda küll müüjaid,” tõdes metsaühistu tegevjuht. „Metsa ülestöötamise kulud koos väljaveoga on kohati suuremad, kui omanik saab kolmemeetrise küttepuu tihumeetri müügist. Paberipuu hinnad on küttepuu omadest küll veidi kõrgemad, kuid ka need ei meelita omanikke praegu metsa harvendama.”

Omaette teema on see, et puiduveoautod ei tohi piirangute tõttu peale laadida üle tehase poolt ettenähtud puidukogusest ja selle tõttu sõidavad masinad maanteedel poolikute koormatega. „Sellega suureneb veokulu puidumüüjale, sest auto peab mitu korda sõitma,” täpsustas Sok.

Metsamaterjali põletamise kohta elektrijaamades arvas Erki Sok, et sellist materjali, mida elektrijaamades põletada, on meil palju ja mõistlik oleks see ära kasutada. „Niisugune võimalus parandaks tuntavalt taas küttepuuturgu. Võrumaale jäävad elektrijaamad küll kaugeks ja veokulud on selle tõttu suured, kuid üldpildis on see ka meile kasulik ettevõtmine,” arutles Võrumaa metsaomanike liidu tegevjuht.
 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/01/2016 10:35:15