Keskkonnaameti hinnangul on viimastel aastatel Eestis raiutud metsa vähem, kui seda juurde kasvab. Veel ei ole teada, kui suur oli Eestis mullu raiemaht.

Keskkonnaameti Põlva, Valga ja Võru regiooni juhataja Ena Poltimäe sõnul raiuvad kagunurgas metsa riik, erafirmad ja erametsaomanikud ehk kõik, kellel siinkandis metsa on. Ta märkis, et ka tänavused raiemahud ei ole veel selgunud. Senini on Eestis raiutud metsa vähem, kui juurde kasvab.

Praegu on keskkonnaameti metsanduse valdkonna peamiseks ülesandeks metsateatiste läbivaatamine, samuti peab amet jälgima, et metsaomanike tegevus metsas oleks kooskõlas õigusaktidega: et ei raiutaks metsa üleliia hõredaks ega tehtaks lageraiet liiga noores metsas.

„Meile metsateatise esitamisel peab arvestama, et selle läbivaatamine võib võtta kuni 15 tööpäeva,” märkis Poltimäe. „Juhime metsaomanike tähelepanu võimalusele registreerida metsateatis kavandatavate uuendus- ja harvendusraiete kohta metsaregistri infosüsteemis. Seda on võimalik teha, kui metsa inventeerimisandmed on eelnevalt avalikustatud vähemalt 30 päeva kestel ja kinnistu ei asu kaitstaval loodusobjektil. Sellisel viisil metsateatist registreerides saab automaatkontrolli läbinud otsuse kätte juba mõne minuti jooksul.”

Tema sõnul on väga raske ennustada, kui palju käesoleval raiehooajal metsa raiutakse. „Metsateatisi esitatakse alati natuke rohkem, kui tegelikult raiutakse, kõik plaanid alati realiseeru,” sõnas ta.

Metsateatiste esitamise aktiivsus ei erine märgatavalt varasematest aastatest. Kui palju kavatsetust raiutakse, selgub aasta pärast.

Läinud detsembris oli maapind veel külmumata ja siis ei saanud paljudest kohtadest metsamaterjali välja vedada. Metsaomanike õnneks sai tänavu maapind enne lume tulekut korralikult läbi külmuda, mis loob eeldused, et ehk saab sellel aastal raiuda ka märja kasvukohaga metsa, kuhu mitme viimase aasta pehmete talvedega raiuma ei pääsenud.

Poltimäe märkis, et kui elektrijaamade kütmine puiduga on metsaomanikele kasulik, siis seda ka tehakse. „Selge on see, et kõige kasulikum võimalus on see Virumaa metsaomanikele, kuid puidu põletamise otsuses on kindlasti arvestatud majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi kaalutlusi,” lausus ta.

Kui veel aastaid tagasi olid metsavargused ja kasvava metsa ebaseaduslik raie tulipunktis, siis tänaseks on need teod vähenenud. „Oma osa on selles keskkonnainspektsiooni ning maksu- ja tolliameti tööl, mille tulemusel on ebaseaduslikult hangitud puitu raskem müüa. Loomulikult on roll ka sellel, et metsale on tekkinud tõelised omanikud,” märkis regiooni juht.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 28/01/2016 10:07:42