Sulailma mõju ehitistele selgitab TTÜ ehitusprofessor Jarek Kurnitski.

Kuidas mõjub saabunud sulailm katustele?
Sula muudab lume raskeks ning kiire temperatuuri tõusuga võib katustelt alla kukkuda suuri lumekoguseid koos jääga. Praegused lumekoormused ei ole veel suured, tehniliselt korras katuste puhul midagi teha vaja ei ole. Lumel ei ole alla kukkumise ohtu, kui katused on varustatud lumetõketega või seesmise veeäravooluga. Ka jalakäijatel tasub ülespoole vaadata, isegi aknapleki pealt võib suur lumetükk alla sadada, rääkimata kehvas korras katuste äärte alt rippuvatest jääpurikatest või lume liikuma hakkamisest.

Kas sula mõjutab ka muid ehituskonstruktsioone?
Praegused koormused võivad olla ohtlikud täispuhutavatele spordihallidele, üks selline kukkus juba Helsingis kokku. Samuti kehvemas tehnilises seisundis katustele. Halvemal juhul võib terve hoone kokku kukkuda, selline oht on näiteks vanade mahajäetud hoonetega.

Mida tuleks lumise katusega teha?
Lund tasub eemaldada tuisanud ja kuhjunud aladelt. Kui hakkab sulama, sajab vihma või lörtsi, siis muutub lumi raskeks ning vee kogunemisel võivad muutuda koormused mitmekordseks. Oluline on, et veeäravoolud töötaksid (tavaliselt sulatuskaablid), et vesi ei koguneks katustele ja saaks ära voolata.

Oluline on ka vihmaveerennide, torustike, veesülitite ja äravoolukaevude korrasolek. Kui vesi voolab või pritsib näiteks krohvitud fassaadi peale, jäätub ja sulab, siis krohv laguneb kiiresti.

 

 

Autor: KRÕÕT NÕGES, TTÜ pressiesindaja
Viimati muudetud: 28/01/2016 09:20:44