Sel nädalal edastas Võro Selts VKKF kõigile Vana Võromaa piiridesse jäävatele omavalitsustele oma pöördumise, millega pakuti neile ideed ühineda kunagise Vana Võromaa piiride alusel üheks suureks piirkonnaks. Praeguse seisuga moodustuks Eestis suuruselt kolmas omavalitsus, mis rahvaarvult napilt edestaks Narva linna.

Seltsi hinnangul on praeguses ühinemiskavas liiga vähe tähelepanu pööratud kultuuriaspektile. „Haldusreformi eesmärkide hulgas pole nimetatud piirkonna ajaloolise ja kultuurilise ühtekuuluvuse tugevdamist. Ometi on just inimeste tugev piirkondlik identiteet ja heas mõttes kolkapatriotism regioonide elujõu säilimise üks olulisemaid tegureid,“ seisab seltsi juhatuse esimehe Jan Rahmani allkirjastatud pöördumises.

Vana Võromaa on keeleliselt ja kultuuriliselt terviklik piirkond, mis eksisteeris iseseisva haldusüksusena aastail 1783–1920. Kui paljud piirkonnad otsivad praegu oma eripära, siis võrukestel pole seda eripära tänu võru keelele ja ühisele kultuuripärandile vaja otsida ega kunstlikult luua, leiavad seltsi liikmed.

„Võru selts on alati tegutsenud võru keele ja kultuuri säilitamise eesmärgil,” ütles kunagine justiits- ja siseminister ning seltsi juhatuse liige Kaido Kama LõunaLehele. „On täiesti loomulik lähenemine seltsi poolt, et kui praegu toimub suur halduspiiride muutmine, siis peaks ka lähtuma nendest traditsioonilistest kultuuritunnustest. See on siin meie nurgas Vana Võromaa oma kaheksa kihelkonnaga.“

Enda sidumisel piirkonnaga on tema sõnul oluline ka just keeleline-kultuuriline komponent. „Kui see side on tugev ja teadmine olemas, et siin on minu vanemad elanud, kes on rääkinud seda keelt, ja siin elan mina, räägin seda keelt, siis see seob inimest paigaga ja on regionaalpoliitiliselt tihtipeale tähtsam aspekt kui mõne tõmbekeskuse lähedus või kaugus,“ arvas Kama.

Riigihaldusminister Arto Aasa välja öeldud eelistatava 11 000 inimese piir saatis paljudele signaali, et vaid 5000 inimesega omavalitsuse moodustamine võib olla lühiajaline lahendus. Ka sellel põhjusel on Võro Seltsi liikmed enda idee välja käinud. „On selge, et maarahvastiku vähenedes hakatakse varem või hiljem 5000 inimesega omavalitsusi uuesti liitma,“ tõdetakse avalduses.

Paarikümnest omavalitsusest üks
Praegustest linnadest ja valdadest kuuluks võrukeste hiidvalda 25 omavalitsust neljast maakonnast. Võrumaa puhul tähendaks see 12 omavalitsust: Mõniste, Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Võru vald, Võru linn, Lasva, Vastseliina, Misso, Haanja, Rõuge ja Varstu. Välja jääks vaid seto vald Meremäe.

Põlva maakonnast kuuluksid hiidvalda üheksa omavalitsust: Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Mooste, Põlva, Laheda, Räpina, Veriora ja Orava. Välja jääksid seto vallad Värska ja Mikitamäe, lisaks Vastse-Kuuste ja Ahja. Valgamaalt haarataks kolm valda: Taheva, Karula ja Tõlliste. Tartumaalt mahub plaani sisse aga Meeksi vald. Kokku annaks see omavalitsuse rahvaarvuga üle 60 000.

Pöördumises on tähelepanu pööratud ka konkreetsetele probleemidele ja lahendustele. Kuna tänapäevased vallapiirid ei lange üks ühele kokku Vana Võromaa piiridega, peaksid osaliselt võrukeste ajaloolisele alale jäävad omavalitsused otsustama, kas ühineda või mitte ühineda või hoopiski jagada vald erinevate omavalitsuste vahel.

Võro Selts leiab, et ühinemise sage hirm – ressursside koondumine omavalitsuse keskusesse – ei ole nende idee puhul probleemiks. „Ma arvan, et ettepanek on hea ka selle koha pealt, et kui toimuvad tavalised tõmbekeskuse-tagamaa liitumised, siis on pahatihti juhtunud niimoodi, et tõmbekeskus hakkab tagamaad tühjaks imema. Konkreetselt praegu Valga linn, kes on teinud ettepaneku ümbritsevatele valdadele ühinemiseks, ei varjagi seda, et ta kavatseb need koolid kinni panna ja lapsed Valka kooli vedada,“ näitlikustas Kama.

„Nii suure pindala puhul, kui on Vana Võromaa või ajalooline Võrumaa, ei saa üks tõmbekeskus domineerida kogu regiooni üle,” lisas ta. „Keskusi on mitu ja see tähendabki seda, nagu me oma pöördumise lõpuosas ütleme, et nende omavalitsuslike otsuste langetamises tuleb arvestada piirkonna kui tervikuga, aga mitte siis pelgalt keskuse huvidega.”

Piirkonnaga arvestamine saavutataks osavaldade moodustamisega kunagiste kihelkondade eeskujul. Osavallad oleksid Hargla, Karula, Urvaste, Kanepi, Põlva, Räpina, Vastseliina ja Rõuge. Kohalikke ülesandeid täitvad ning selge staatusega osavallad tasakaalustaksid idee väljapakkujate sõnul võimu kaugenemist lihtsast inimesest.

Soovitused kogu Kagu-Eestile
Sarnaselt võrukeste ühteliitmise ideega toetab selts ka teiste Kagu-Eesti piirkondade ühinemist ajaloolisel ja kultuurilisel põhimõttel. Seetõttu toetatakse ka Setomaa omavalitsuse loomist minimaalse elanike arvu erandiga. Misso vallast jääks setodele Luhamaa nukk ja ülejäänu oleks hiidvalla jagu.

Valgamaa mulgid, kes praegu arutavad Tõrva linna ning Helme, Hummuli ja Põdrala valla liitmist, võiksid seltsi meelest ühineda Viljandimaa mulkidega. Põlva maakonnast Ahja ja Vastse-Kuuste ning Valga maakonnast Õru, Sangaste, Puka, Otepää ja Palupera ühineksid Võro Seltsi soovitusel Tartu suunal. Valga linn jääks iseseisvaks piirilinnaks, nagu on Narva.

Kagu-Eestis on nüüdseks välja käidud nii terveid maakondi hõlmavaid kui ka maakonnaüleseid ühinemisideid. Kas näiteks Vana Võromaa identiteet on praegusel ajal tugevam tänapäeva maakondade ühtekuuluvustundest?

„Võib-olla on see nüüd Põlvamaale ja Valgamaale natukene valus teema, aga tõepoolest, meil on ikkagi kultuurisündmused, mis toimuvad üle maakondade piiri ja ühendavad kõiki võrukesi, ja samamoodi on see setodel ja mulkidel üle maakondade piiride,” tõdes Kaido Kama. „See on paratamatu, et kui meil praegu on halduspiiridega kultuuriruumid lõhutud, siis tuleb kultuuritööd teha üle piiride, aga kindlasti oleks seda lihtsam teha, kui neid piire vahel poleks.”

Ühinemiskõneluste alustamine on siiski kohalike volikogude pädevus. Võro Selts VKKF teab, et midagi saab juhtuda vaid siis, kui vähemalt üks omavalitsus ideest kinni haarab ja teistele omavalitsustele vastava ettepaneku teeb. Kas see ka juhtub, ei osanud Kaido Kama ennustada.

„Ega me ei ole üldse väga veendunud, et see ettepanek kõigi poolt kohe vaimustatud poolehoidu leiab, aga me leidsime igal juhul seda, et meie kohus on see praegu välja pakkuda ühe võimalusena, et see oleks vähemalt arutluse all, et seda üldse maha ei vaikitaks,” leidis Võro Seltsi juhatuse liige. „Kui seda ei kiideta heaks, siis ei kiideta, aga me oleme vähemalt omalt poolt pakkunud võimaluse.”

Pöördumiskiri lõpeb mõttega: „Ja mis kõige tähtsam – ühtsel keelel ja ajalool põhinev omavalitsus loob aluse tugevaks paikkondlikuks eneseteadvuseks, mis omakorda on maaelu säilimise aluseks.“

 

Ühinemisläbirääkimiste nägemusi Kagu- ja Lõuna-Eestis
* Õru, Puka, Palupera, Sangaste, Karula, Tõlliste, Taheva
* Helme, Tõrva, Põdrala, Hummuli
* Valga linn, Hummuli, Karula, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru
* Elva linn, Konguta, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu, Palupera, Puka
* Võnnu, Ahja, Mäksa, Luunja, Meeksi, Haaslava, Piirissaare, Vastse-Kuuste
* Kõlleste, Laheda, Kanepi, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste
* Räpina, Veriora, Orava, Meeksi, Piirissaare, Mooste, Ahja, Mikitamäe, Värska
* Otepää, Palupera, Urvaste, Kanepi, Valgjärve
* Põlva, Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste, Orava, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska (ette on valmistatud keelduv eelnõu), Mikitamäe, Räpina
* Meremäe, Antsla, Haanja, Lasva, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru vald, Võru linn
* Mõniste, Meremäe, Antsla, Haanja, Lasva, Misso, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru vald, Võru linn
* Värska (28.01. arutamisele tuleva eelnõu kohaselt), Mikitamäe, Meremäe, Misso, Orava, Vastseliina, Lasva, Veriora
* Võru Selts VKFF: Kanepi, Valgjärve, Kõlleste, Mooste, Põlva, Laheda, Räpina, Veriora, Orava, Taheva, Karula ja Tõlliste, Meeksi
Allikas: LL

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 21/01/2016 11:01:31