Foto: Vidrik Võsoberg

Võru linnavolikogu läinudnädalasel istungil arutati kolme kinnistu ostueesõiguse kasutamist või mittekasutamist. Volikogu otsusega loobutigi Jüri tänav 12, Katariina allee 11 ja Tartu tänav 46 ostueesõigusest. Esimene hooneist on aga selline, mille ostust loobumine on nii mõnelgi linlasel kulmud üllatusest ‒ või isegi mõningast pahameelest ‒ kipra ajanud.

Jüri tänav 12 paikneb üks linna pilkutõmbavamaid hooneid – Võru maavalitsuse maja, esimese vabariigi lõpuaastail ehitatud esinduslik haldushoone. Katariina allee 11 leiab aga Võrumaa muuseumi. Mis maavalitsuse kinnistu ostuvõimalusest loobumise huvitavaks teeb, on riigipoolne magus sõbrahind: 100 000 eurot. Selle summa eest saanuks Võru linn maavalitsuse maja endale. Et aga võimalust ei kasutatud, läheb hoone riigilt (valitsejalt rahandusministeeriumilt) mitterahalise sissemaksena Riigi Kinnisvara ASile.

„Otsus kehtestatakse Võru linnavolikogu /.../ määruse „Linnavara eeskiri” /.../ alusel ning lähtudes asjaolust, et Võru linn ei vaja Jüri tn 12 kinnistut avalikul ega valitsemise otstarbel,” on kirjas volikogus abilinnapea Kalev Ilvese poolt ette kantud eelnõus.

Linnale pakutud hinda kuuldes teatas Kagu-Eestis kinnisvaraäriga tegelev Helin Pächter energiliselt: „Mina ostaksin selle ära une pealt! Kui ma saaksin. Isegi eraisiku või ettevõttena ostaksin selle ära une pealt. See on naeruväärne hind!“

Võrdluseks võib tuua Võru kesklinna ühe teise huvitava objekti: Võru ajalooline tuletõrjemaja aadressil Seminari 5 pandi 2014. aastal müüki 79 000 euroga. Huvitava ärimaal asuva hoonena on tuletõrjemaja aga siiski osaliselt amortiseerunud, selle kinnistu on umbes neli korda väiksem, suuruselt jääb märgatavalt alla ka hoone ise.

Sarnase hoone puhul võrdlust tuua on raske, sest selliseid Kagu-Eestis väga polegi. Küll aga saab võrrelda linnale pakutud hinda. Loomakasvatuseks sobivat talu müüakse Varstu vallas hetkel näiteks 170 000 euro eest. Suvest saadik on Võrus 98 000 euro eest müügis 170-ruutmeetrine ridaelamuboks.

Kriitika üht- ja teistpidi
Niisiis olnuks Võru linnal võimalus saada endale odava hinnaga Võru kõige esinduslikum hoone, ent see jäeti kasutamata. Arvestades haldus- ja riigireformi, pole tänase seisuga võimatu, et maavalitsused pole enam tulevikus sellised nagu praegu ja sellist maja maakonna valitsemiseks tulevikus enam ei vajata. Kui aga Võru linn kui siinne tõmbekeskus koondab ühinemiste järel enda külge mitmeid lähema ja kaugema ümbruskonna omavalitsusi, siis sobiks maavalitsus ilmselt kaunis hästi uue omavalitsuse raekojaks. Lisaks võinuks linn esindusliku hoone enam kui tõenäoliselt väga märkimisväärse juurdehindlusega edasi müüa.

„On alles linnajuhid, saja tuhandega kah ei taheta sellist maja,” on LõunaLeheni jõudnud kriitikat.

Siinkohal peab küll mõistagi märkima, et kriitikat ja võimalik et vängematki tehtuks linnavalitsuse aadressil kindlasti ka vastupidisel puhul: miks ostab linn maksumaksja raha eest maja, mida ei vajata ja miks tegeleb linnavalitsus kinnisvaraspekulatsioonidega, mitte oma põhitegevusega. Võimalik, et oleks spekuleeritud ka poliitiliste põhjustega: sotsist linnapea tahab majast välja kihutada maavanema, kes kuulub linna tasandil opositsioonis olevasse IRLi.

Linnapea: niisama linn hoonete kokkuostuga ei tegele
Kuidas aga põhjendab maavalitsuse maja suhtes tehtud otsust meer?

„Omavalitsused kasutavad väga harva ostueesõigust,” selgitas linnapea Anti Allas LõunaLehele. „Selleks peab olema reaalne põhjus. Hetkel Võru linnal see põhjus puudub. Lihtsalt niisama Võru linn hoonete kokkuostmisega ei tegele. Aastaid tagasi on laenuvahenditega juba Tartu 25 hoone ‒ pangamaja ‒ ostetud võimalikuks uueks linnavalitsuse administratiivhooneks ja ootab aega, millal jõutakse kasutusele võtta.“

Omavalitsuse huvi hoone vastu tulevikus ei ole välistatud. „Kui tulevikus vajadused muutuvad, küll siis ostetakse või ehitatakse nii nagu vaja,“ lisas Allas.

Võru vanalinna muinsuskaitsealal asuv maavalitsuse hoone kinnistu on hetkel Riigi Kinnisvara ASi haldusportfellis. Hoones on 2192,4 m2 suletud netopinda ja kasulikku pinda. Sellest 1470,3 m2 hõivavad hetkel Võru maavalitsus, tarbijakaitseamet, KIK ja keskkonnainspektsioon ja välja üürida on 722,1 m2.

See, mis saab hoonest edasi, sõltub riigiettevõtte plaanidest.

Osa linna visiitkaardist
Tuliuus haldushoone praegusel Jüri tänaval avati 13. augustil 1938. aastal. Maavalitsuse maja käis avamas toonane siseminister R. Weermaa, maavanemaks oli toona A. Kohwer.

„Funktsionalistlik, linna peaväljakut kujundav esindushoone. Ehitatud endise hobupostijaama kohale kvartali nurgale 1937. aastal, arhitekt H. Kuvasto. Ümar nurk loob sujuva ülemineku Tamula järve poole viivale puiesteele. Hiljem tehti juurdeehitis piki tänavat. Akendevaheliste liseenidega on fassaadile antud vertikaalrütm, peasissepääsu kujundab hall graniitkrohvkattega portaal. Koridorsüsteemis plaanilahendus,“ on Maia Ernesaks kokkuvõtlikult täheldanud teatmeteose „Eesti arhitektuur“ neljandas köites 1999. aastal.

„Maavalitsus, endine Eesti Panga Võru osakonna hoone, Katariina kirik, Võru I Põhikool moodustavad silmapaistvama osa Võru Seminari väljaku terviklikust ansamblist, olles üks tuntumaid linna visiitkaarte, mille ajalugu tuleb meil osata hoida ja väärtustada,” sõnas tollane Võru maavanem Ülo Tulik 2008. aasta augustis, kui möödus 70 aastat maavalitsuse maja valmimisest.
 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 21/01/2016 10:59:08