Võru Vilja 8 kortermaja jäi renoveerimata, kuna korteriomanikud ei soovinud selle nimel laenu võtta. Foto: Vidrik Võsoberg

Kagunurgas edeneb kortermajade renoveerimine visalt, selle üks põhjusi on korteriomanike hirm laenu ja muutuste ees. Võrus oleks 90 korteriga maja saanud küttesüsteemi renoveerimise järel vaat et pioneeriks, kuid eakamad korteriomanikud tõmbasid sellele pidurit. Veidi parem seis on Põlvas, kuid sealgi kardetakse laenu ega minda korteriühistu koosolekutelegi.

Suur, 90 korteriga maja asub Võrus Vilja tänav 8. Maja vundament soojustati aastaid tagasi ja edumeelsed elanikud koos korteriühistu juhatuse eelmise esimehe Elmar Vellakuga soovisid maja täielikult renoveerida.

„Kui üldkoosolekul kogu maja renoveerimist esimest korda arutati, olid osalejad sellega päri ja juhatus sai KredExile esitada taotluse toetuse saamiseks,” meenutas Vilja 8 ühistu liige Paavo Malvik. „Eelarve kohaselt oleks renoveerimisele kulunud 297 001 eurot, millest KredEx oleks katnud 103 950 eurot ehk 35 protsenti.”

Projekteerimise tegi KredEx, mille eest tasus ühistu vaid kümnendiku, kuid kuna ühistu hiljem koostöö KredExiga katkestas, jäi see summa ühistu kuludesse.

Kuna raha renoveerimiseks ei olnud, tuli laenu võtta, selle pidi taas otsustama üldkoosolek. „Vanemad naised hakkasid sellel koosolekul seletama, et maja ei olegi vaja renoveerida. Hääletamisel jäi laenu võtmise vastu olnute seisukoht kahjuks peale,” lausus Malvik, kelle sõnul on ühed uuenduste vastu ja teised kardavad laenu võtta. Nii jäi edumeelne ettevõtmine selle koosoleku lõpuga Vilja tänava majas number 8 katki.

Mida elanikud kaotasid? Inseneriharidusega Malvik ütles, et mitte ainult võimaluse oma korteris soojust reguleerida ja korteri hea sisekliima, vaid ka raha, sest küttesüsteemi renoveerimine andnuks säästu 25–35 protsenti. Kui nad oleksid renoveerimisega nõustunud, oleks nüüdseks enamikul laengi makstud. Iga korteriomaniku kohta tulnuks laenusumma 2000–3000 euro ringis. Peale renoveerimist oleksid soojakulu kõrval vähenenud ka remondifondi kulud.

„Küttesüsteemi renoveerimisega oleks igale radiaatorile asetatud termopea,” selgitas Malvik. „Kui päike tuppa paistab, hakkab termopea automaatselt kütet vähendama. Selle tulemusena hoitakse küttekuludest kolmandik kokku. Meie pere 76-ruutmeetrise korteri küttekulu on külmal ajal olnud 160 eurot, millest uue küttesüsteemi korral oleks 50 eurot vähem. Uus küttesüsteem võimaldab iga korteri omanikul oma toas sooja reguleerida. Hinna sees oli ka soojustagastavusega ventilatsiooni väljaehitamine ehk teisisõnu: ventileeritavast õhust korjatud jääksoojus tagastatakse küttesüsteemi.”

Malvik ei usu, et Vilja 8 enam kunagi KredExi toetust saab, mis tähendab, et kui maja elanikud tahavad maja täielikult soojustada või küttesüsteemi renoveerida, tuleb kõik omal kulul teha.

Tehnilise konsultandina ja ehituse järelevalvega tegeleva Malviku sõnul kasutab KredExi toetusi Eestis kõige vähem kahjuks Võru maakond. Viimase kolme aasta jooksul on see summa veidi üle 269 000 euro, Valgamaal 471 437 ja Põlvamaal kõige suurem, ligi 552 000 eurot. Aktiivsemad kasutajad on Tallinna ja Harjumaa korteriühistud.

Malviku sõnul avanes alanud aastal järjekordne KredExi taotlusvoor korteriühistutele. „Omavalitsused võiks ühistuid enam teavitada, kohalikud firmad saaksid tööd ja kortermajad korda,” soovitas ta.

Põlvamaal olukord pisut parem
Põlvamaal on olukord majade renoveerimise asjas naabritest küll veidi parem, kuid seda ei saa pealinna kortermajade kordategemisega võrrelda.

Kolmes korteriühistus tegeva Anneli Prii sõnul on Põlvas kortermaju, kus on renoveeritud küttesüsteem, ning pärast seda on elanike soojaarved vähenenud.

Prii on Aasa t 2 korteriühistu juhatuse esimees 2011. aastast. 60 korteriga majas on vahetatud välisuksed ja koridoriaknad, asendatud elektrikilbid, sokkel on soojustatud ja tehtud teisigi väiksemaid töid.

2012. aastal telliti KredExilt arhitektuur-ehituslik ning kütte- ja ventilatsiooniprojekt, kuid tegelike töödeni pole jõutud.

„Maja vajab soojustamist, küttesüsteem renoveerimist, ventilatsioon ja veetorustikud väljavahetamist, kuid nendeks töödeks on vaja laenata. Paraku ei ole me laenu võtmises korteriomanikega, kellest ülekaalus on keskealised, üksmeelt saavutanud,” rääkis Prii. Ta lisas, et kõik korteriomanikud ei mõista veel, et tasuta lõunaid enam ei ole. „Vaatamata sellele olen ma optimist,” sõnas ta.

Korteriühistu Põlva Täht asub Jaama tänaval. 45 korteriga ühistu juhatuse liige Ainar Sults on selles tegev üle viie aasta. Tema juhatusse valimise järel vahetus eelmine juhatus. Lihtsameelne oleks oodata uue juhatuse valimise järel kohe suuri muutusi ja edasiliikumist ühistu arengus.

Sults märkis, et uue juhatuse valimise järel jagunesid ühistu liikmed kahte leeri. „Ilmselgelt tekkisid kohe vastuseisjad, kellele ei sobinud juhatuse edasine tegevusplaan,” edastas ta. „Vastuseisjaid on nüüdki. Praeguses juhatuses on kolm liiget, kes on erineva valdkonna spetsialistid, ning me näeme asju edasiviivalt.”

Ühistu on teinud samme maja rekonstrueerimise suunas: varem tellitud projekti on muudetud, tellitud uusi ning majas on tehtud mitmesuguseid uuringuid. „Tükk aega vastu seisnud on uuendusi mõistnud ja nüüd kuulub enamiku liikmete poolehoid juhatusele,” lausus Sults, viidates sellele, et alguses oli liikmeid ühte paati saada raske.

„Ühistu järje peale saamiseks kulus praegusel juhatusel üle kahe aasta. Kõik paberid tuli üle vaadata ja korrastada, et saaks heade tavade kohaselt ja seadust järgides edasi tegutseda,” tunnistas ta.

Võlgnike kohta märkis Sults, et majas ei ole neid palju, suuremaid on vähem kui ühel käel sõrmi. „Oleme kohtusse pöördunud ja tegutseme vastavalt kohtust tulnud otsustele,” täpsustas ta.

Koosolekutele tasuks minna
Ehkki asjad KÜ Põlva Täht maja kordategemise suunas edenevad, ei näita osa ühistu liikmetest ikkagi üles huvi, kas ja mida maja heaks tehakse või ei tehta.

„Mõnede meelest pole hea, kui me ühte või teist teeme, ja kui ühte või teist ei tee, oled ikka paha,” tõdes Sults. „Vingujad on enamasti need, kes koosolekutel ei käi. Kuna põhikirja järgi peab teatud arv liikmeid osalema koosolekul, kus otsustatakse näiteks maja vundamendi soojustamine, pole me seda tööd saanud teha, kuna koosolekul ei ole kvoot täis. Ühistu iga liikme osavõtt ja hääl on väga oluline. Praegu on olemas juba ka seadus, mille alusel saab ühistu tegevust takistavaid liikmeid vastutusele võtta teatud tingimustel. Üldkoosolekul tuleb vastavasisuline otsus teha.”

Koosolekutel on tutvustatud võimalusi, kuidas ja milliste lahendustega maja rekonstrueerida, arutatud KredExi pakutavaid võimalusi. KredEx muudab küll pidevalt toetuste tingimusi, kuid toetuse võimalusi on mitmeid.

„Pooldame kortermajades ühistuid, sest haldusfirmade all on korteriomanike kulud tihti suuremad ja mitte just kõige läbipaistvamad. Haldusfirmad ei anna ühistu liikmetele suurt otsustusõigust, vahel kipuvad enda otsuseid peale suruma,” kõneles Ainar Sults.

 

 

REPLIIK
Toetage tublisid korteriühistute juhte

Tundub, et enamik korteriühistute eesotsas olijatest ja maja kordategemise eest seisjatest on tublid inimesed, sest nad peavad põhitöö kõrvalt maja küsimustega põhjalikult tegelema, kuni maja saab renoveeritud.

Pean korteriühistu esimehe ja juhatuse liikmete tööd keeruliseks ja mitte kõigile sobivaks. Selle vankri vedamine eeldab head inimeste tundmist, aega suhtlemiseks ja selgitamiseks, aega asju ajada maja renoveerimise lõpuni. Seadusi, ehitust ja majandust peab teadma, olema rahulik, aus ja avatud, sõnaga – superinimene.

Paraku ei tea ma, kust võtta nii palju avatud ja tegusaid inimesi korteriühistute etteotsa just kagunurgas. Kuid ärgem siis praeguste entusiastide tegemistele kaikaid kodarasse loopigem. Hoidkem ja toetagem neid, kes maja hea käekäigu eest seisavad, sest sellega seisavad nad ju kogu majarahva parema elu eest.

Mõistmist ja jõudu meile selleks.

MARI-ANNE LEHT
ajakirjanik

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/01/2016 10:30:49