Aasta tagasi elas Võru-, Põlva- ja Valgamaal kokku 1325 inimest rohkem kui praegu. Viis aastat tagasi oli siinsete omavalitsuste hingekirjas pea 7200 inimest enam. Pessimistlik arvutus ‒ mida siiski ei tasu uskuda ‒ näitab, et rahvaarvu sellise kahanemistempo korral oleks meie piirkond käesoleva sajandi lõpuks ilma ühegi suitsuta kõle ulguvate huntide tallermaa.

Maavalitsuste andmete kohaselt elas kuu alguse seisuga Võrumaal 34 637, Valgamaal 31 356 ja Põlvamaal 28 726 inimest, piirkonnas kokku 94 719. Aasta tagasi oli võrumaalasi 444, valgamaalasi 438 ja põlvamaalasi 443 võrra enam.

Veel viis aastat tagasi ulatus Kagu-Eesti piirkonna rahvaarv pea 102 000-ni. Ehk suuremate keskuste ja välismaa tõmme, vanema generatsiooni lahkumine ja väike sündimus on jätnud meie kandi külad, alevikud ja linnad ligi 7200 inimese võrra vaesemaks. Kui puhtalt matemaatiliselt läheneda ja edasi arvutada, siis oleks Võrumaa-Põlvamaa-Valgamaa rahvaarv null umbes 65 aasta pärast ‒ 2080. aasta paiku.

Siiski pole matemaatika alati domineeriv tõde ja inimesi, kes tahavad elada meie metsade ja orgude vahel, leidub kindlasti nii lähemas kui kaugemas tulevikus. Nii mõneski omavalitsuses on rahvaarv aastaga kasvanud. Näiteks Võru vallas 31, Lasva vallas 25, Kõlleste vallas 18, Tõrva linnas kuue ja väikses Õru vallas viie inimese võrra.

Tõrvas aitas elanike arvu suurendada linna registreerimise kampaania, mis tõi juurde 37 seni end mujal hinge- ehk maksukirjas hoidnud inimest. Maksumaksjate vähenemist aitas kampaania natuke pidurdada ka näiteks Sangaste ja Hummuli vallas Valgamaal.

Võru valla puhul võib eeldada, et sinna on kirjutanud end sisse mitmed sellised inimesed, kellel elu kenal järjel: töökoht on linnas ja sissetulek võimaldab pidada kodu linna lähistel linnulaulu keskel. Kuidas aga seletab veerandsaja inimese lisandumist Lasva vallavanem Juris Juhansoo?

„Kui tahaks nalja teha, siis ütleks, et see on meie suure töö tulemus,” muheles vallavanem. „Aga otseseid selgitusi ei suuda leida, otseselt millegagi seostada. Aga trend on tõesti selline, et kui meil jääb mingi talu tühjaks, siis kaua ta uusi omanikke ei otsi. Tullakse sinna elama, tulevad perega ka lapsed ...”

Juhansoo sõnul ei ole Lasva vald korraldanud uute elanike leidmiseks kampaaniaid ja ei ole vallas hiljuti alustanud ka uusi suuri tööandjaid. Küll aga on tootmishoonete puhul sama trend kui taludel: kui üks ettevõtja lõpetab, alustab ruumides peatselt uus. „Ju siis sobib koht ettevõtetele majanduslikult ja logistiliselt teistest paremini,” hindas vallavanem. „Ja inimestele teenuste järgi ‒ eelmisel aastal sai meil valmis uus lasteaed.”

LõunaLeht pakkus Juhansoole välja musta matemaatilise stsenaariumi, et 65 aasta pärast on meie kandis inimeste poolest vaid „igav liiv ja tühi väli”.

„Ei usu,” oli Lasva vallavanem resoluutne. „See piir on kuskil olemas ja mingi arv inimesi siia ikka jääb. Minul teeb meele optimistlikumaks see, et ülikoolide inimesed räägivad, et Euroopas on juba nii, et inimesed kolivad linnadest tagasi maale. Ja teine asi: meil on arvatav väljarännanute arv 150 000 ‒ kui nemad hakkavad ükskord tagasi tulema, siis on kindel, et kõik nad ei lähe linnadesse, ei mahugi, osa kindlasti maandub maale. Ja nii on maapiirkondades oodata elanike arvu kasvu ‒ sellesse ma tahan uskuda.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 21/01/2016 10:16:03