Lõuna prokuratuur lõpetas kolme Kagu-Eestis toimunud hukkunutega põlengu kriminaaluurimise. Kõigil juhtudel selgus, et põlengu põhjustas õnnetus ja mitte kuritegu ning kriminaalmenetlused lõpetati, vahendas Delfi.

2014. aasta 2. veebruaril hukkus Võrumaal Sõmerpalu alevikus Karja tänaval asuva maja sotsiaalkorteri tulekahjus kolm meest (46-, 50- ja 54-aastane). Kohtueelse menetluse käigus on välja selgitatud, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Lisaks on tuvastatud, et mehed olid joobes.

Sündmuskoha vaatluse käigus jõudsid Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo ametnikud arvamusele, et tulekahju võis põhjustada hooletu suitsetamine. Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo sõnul leidis see versioon uurimise käigus kinnituse ja seega oli tegu õnnetusjuhtumiga.

2015. aasta 7. jaanuaril oli tulekahju Põlvas Uuel tänaval asuva maja korteris, kust toodi välja vingumürgitusi ja põletushaavu saanud kaks meest, kes toimetati haiglaase. Kolmas mees suri kiirabiautos.

Uurimise käigus selgitati välja, et korteris viibinud mehed tarvitasid enne juhtunut alkoholi, pärast seda läksid magama.Kogutud tõendid kinnitasid, et tulekahju sai alguse süüdatud küünaldest. Hukkunud mehe surma põhjusetasid põletushaavad kombineerituna vingugaasi mürgistusega.

2015. aasta 20. juulil põles maja Valgamaal Puka vallas Tööstuse tänaval. Tulekahju tagajärjel hukkusid 63-aastane naine ja sama vana mees ning sai vigastada 68-aastane mees.

Kohtueelse menetluse käigus selgus, et hukkunud inimeste surma põhjuseks on vingugaasi mürgistus. Läbiviidud toksikoloogiauuringu tulemusel on tuvastatud, et enne toimunut tarvitasid majas viibinud inimesed alkoholi. Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Küllike Taitsi sõnul kontrollisid uurijad ka süütamise versiooni, kuid ekspertiisi tulemusel selgus, et tulekahju tekkimise tõenäoliseks põhjuseks oli elektriseadmestiku rike. 

„Hooletus, ükskõikne suhtumine ohutusnõuetesse ja alkohol on ühed peamised põhjused, miks inimesed tulekahjudes hukkuvad. Kui need kolm eelmainitud käitumisharjumust kokku panna, on tulekahju puhkemine ja inimese hukkumine kahjuks ainult aja küsimus. Ka suitsuandur oleks võinud elud nendest tulekahjudest päästa, kuid nendes kodudes seda „viimast elupäästjat“ ei olnud,” kommenteeris Lõuna päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Viljar Schmidt.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/01/2016 08:30:39