Eesti politsei saab ööpäevas keskmiselt 32 perevägivallaga seotud väljakutset. Tugikeskuste poole pöördus üle-eelmisel aastal kokku 1617 naist 186 lapsega. Elu jooksul kogeb vägivalda iga neljas Eesti naine, oma partneri suhtes on aasta jooksul vägivalda kasutanud iga kümnes mees. Tunamullu mõrvas oma partneri seitse meest. Kas need numbrid panevad mõtlema?

Üle-euroopaline naistevastase vägivalla uuring ütleb, et vaid iga kolmas partneri poolt füüsiliselt kuritarvitatud naine pöördub politsei või mõne abiorganisatsiooni poole. Kolmandik vägivalla all kannatavatest naistest ei iitsata oma üleelamistest mitte kellelegi. Eriti kidakeelsed on oma partneri poolt seksuaalselt kuritarvitatud naised.

Lähisuhtevägivalla löödud haavad on sügavad, traumad kestvad ning mida kauem ohvrid sellest vaikivad, seda sööbivamad. Miks nad ei räägi, miks ei hüüa appi?

Sest pooled meist näitavad näpuga ohvri suunas. 58% Eesti meestest ja 49% naistest arvab, et perevägivalla ohver on ise süüdi. Spetsialistide kinnitusel on vägivaldne käitumine otseselt seotud vägivalda õigustavate hoiakute ja stereotüüpsete soorollidega. Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis naistevastast vägivalda uurinud Kadri Soo hinnangul vajab ühiskonnas kujundamist arusaam, et peresisene vägivald on tõsine kuritegu, mille tagajärjed võivad ulatuda järgmisesse põlvkonda. On näiteid, kus vägivaldsed suhted on kordunud läbi viie põlvkonna. Kuigi partnerid sellest reeglina unistavad, ei kipu vägivald aja jooksul kaduma, pigem vastupidi.

Greenwichi ülikooli kriminoloogia keskuse teaduri Darrick Jolliffe uuring kinnitab, et vägivallal on kombeks aastate jooksul muutuda intensiivsemaks. Näiteks 32-aastaselt vägivaldselt käitunud mehed käitusid 46-aastaselt veelgi jõhkramalt.

Erilist tähelepanu vajab perevägivalda näinud või kogenud laps
70 protsendil naiste vastu suunatud vägivallajuhtumitest on tunnistajateks ka lapsed ‒ ja see jätab neisse jälje. Northamptoni ülikooli uurimuse kohaselt teeb 62 protsenti kodust vägivalda kogenud lastest seda ühel päeval ka ise. Kuna vägivallamuster kipub kanduma põlvest põlve, tuleb lastele pakkuda nõustamist, mis aitaks neil nõiaringist väljuda. Eestis põgenes ülemöödunud aastal koos emaga kodust 186 last. Näiteks Võru- ja Põlvamaal nõustab selliseid lapsi üks, vabatahtlikuna ning tasuta Tartust kohale sõitev lastepsühholoog.

Millist abi on võimalik saada?
Täna on Eestis 13 naiste tugikeskust, sh Võrumaa naiste tugikeskus, mis teenindab ka Põlvamaa naisi. Hiljuti tehtud uuring kinnitas, et naised, kes abi saamiseks tugikeskuse poole pöördusid, olid seal pakutavate teenustega väga rahul. Koduvägivalla all kannatavad naised saavad sealt kvaliteetset psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist ja kui vaja, siis ka öömaja. On naisi, kes on lastega kodust põgenedes elanud tugikeskuse poolt tagatud elamispinnal üle aasta. Naistele pakutakse abi nii kaua kui nad seda vajavad. Enamasti olid naised üllatunud, et tugikeskused pakuvad ühes kohas nii kõrge kvaliteediga kompleksteenust. Mitmed kinnitasid, et tänu tugikeskuse professionaalsele toele on nad elus.

Head naised, vägivallaga ei tohi leppida. Ükski vägivald ei ole normaalne. Igal inimesel on õigus väärikale suhtumisele. Seiske enda ja oma laste eest.

 

 

Autor: LIINA KERSNA, Riigikogu liige, lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma esimees, RE
Viimati muudetud: 14/01/2016 10:22:19