Räpina sadama avamine. Foto: Räpina vallavalitsus

Eelmise aasta lõpus valmis rahandusministeeriumi tellimusel Praxise uuring „Perioodi 2007-2013 struktuurvahendite mõju regionaalarengule“, kust jäi kõlama, et Põlvamaa on toetuste kasutajana olnud väga tagasihoidlik. Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaare sõnul selgub andmeid põhjalikult uurides, et kahjuks on enim arvesse võetud struktuurvahendite kasutamist elaniku kohta, kuhu ei ole sisse arvestatud mitmeid teisi toetusvahendeid,  ning seetõttu ei saa uuringust teha lõplikke järeldusi. Arvestades aga kõiki perioodil kasutatud erinevaid toetusmeetmeid ning Põlva maakonna elanike arvu, ollakse pigem Eesti keskmisel tasemel, kinnitas ta.

Rutt Riitsaar: „2007–2013 perioodil maksti struktuurvahendite (SV) toetusi välja kolm miljardit eurot, kuhu on sisse arvestatud nii üleriiklikud, mitme maakonna koostöös tehtud kui ka maakondlikud projektid. Taotlejateks olid avalik sektor, mittetulundusühingud ja ettevõtjad. Uuringust selgub, et kõige vähem toetusi elaniku kohta maakondade lõikes kasutati Jõgevamaal, Põlvamaa oli selles arvestuses tagantpoolt teine 1742 euroga elaniku kohta. Kogusumma maakondade arvestuses oli kõige väiksem Hiiumaal (47 miljonit eurot), Põlvamaa oli tagantpoolt kolmas 114 miljoni euroga. PRIA toetuste tabelis sama perioodi kohta, mis olid kogusummas natuke üle miljardi euro, on Põlvamaa aga viiendal kohal (2351 eurot elaniku kohta). PRIA toetuste alla kuuluvad näiteks erinevad maaelu edendamise meetmed ning Leader toetused, millega meie maakonnas tegelevad Põlvamaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liider.

Kui liita kokku SV ja PRIA toetused, siis tõuseb maakond kuuendale kohale, mis on igati tubli tulemus. Peaaegu pool toetustest on kulunud  ettevõtlusvaldkonnale, kolmandik kvaliteetsema elukeskkonna ja võimekamate institutsioonide arendamisele, ligi kümme protsenti paindliku tööturu toetuseks ning alla viie protsendi on läinud väiksematele aeg - ruumiliste vahemaade vähendamiseks (transpordisüsteem) ning teadus ja kõrgharidusele. Struktuurvahendite kasutamisel olime seega kõige edukamad ettevõtlusvaldkonnas (sh turism), kus me olime kuuendal kohal 336 euroga inimese kohta. Kõige tagasihoidlikum oli meie osakaal teadus- ja kõrgharidusele mõeldud valdkonnas, kus enim toetusi said Tartu- ja Harjumaa.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et ettevõtjate maakondlik kuuluvus on arvestatud juriidilise aadressi järgi, mis võib andmetes kaasa tuua mõningaid ebatäpsusi. Samuti pole käesolevas uuringus arvestatud Euroopa Liidu rahvusvahelisi koostööprogramme, Eesti-Läti ja Eesti-Läti-Vene, Interreg ja teisi programme, kus meie maakond oli abikõlbulik piirkond ja aktiivne taotleja/toetuste saaja. Uuringus ei kajastu ka oma- ja/või kaasfinantseeringute panus.

Siinkohal tooksin mõningad näited koostööprogrammide projektidest. Eesti-Läti-Vene programmist sai suuremahulise projektina toetust „Turvaline tee“, mille Eesti poolseks partneriks oli Maanteeamet - tegevusteks Värska-Petseri kloostri tee renoveerimine ja piiriületusvõimaluste parandamine Koidula/Kunitšina Gora piiripunktis. Eesti poolelt renoveeriti 17 km teid (Värska-Reha-Koidula), 1,6 km kõnniteid Värskas, Vene poolelt 2,1 km maanteed piirilt Petseri linna, 2,1 km kõnniteed, parkla ning paigaldati turismikaardid Värskasse, Petserisse ja piiripunktidesse. Teine suuremahuline projekt samast programmist oli „Ühine Peipsi“, kus Eesti poolseks partneriks oli ka Räpina Vallavalitsus ning ühe tegevusena renoveeriti Räpina sadam. Samast programmist, projekti „Edendades kultuuripärandit“ raames rajati Räpinasse loomemaja. Projekt „DELMA“´ juures oli partneriks Põlva haigla ning sellega arendata piiriülest telemeditsiini teenust.

Eesti-Läti programmis osales Põlvamaa partnerina kuues projektis, kus meie maakonna partnerite toetuste osa oli ligi pool miljonit eurot. Näiteks turismi valdkonnas oli projekti „Aktiivse turismi arendamine Madona ja Põlva vahel“ Eesti poolseks partneriks Põlva vallavalitsus, üheks tegevuseks oli Mammaste spordikompleksi väljaarendamine. Projektiga „Jõeteed“ arendati jõgedel veeturismi võimalusi, Eesti poolseks üheks partneriks oli Põlvamaa Arenduskeskus. Lisaks võib välja tuua kohaliku toiduteemalise projekti „Toidukunst“, kus juhtpartneriks oli Põlvamaa Arenduskeskus.  Samuti rahvamuusikateemalised projektid, noorte muusikafestivalide korraldamine ning Setomaaga seotud kultuuri ja väikeettevõtluse arendamise projektid.

Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et mõningates näitajates oleme võrreldes teiste maakondadega kehvemal positsioonil, kuid kui arvestada nii SV, PRIA kui rahvusvaheliste koostööprogrammide toetusi kokku, on meie maakonna kõik kolm sektorit olnud tublid, teostatud on palju arendusprojekte. Nagu ka uuringu raportis tõdetud, ei ole meie maakonna jaoks prioriteet ettevõtluses eksport (kus me tõesti konkurentsis ei püsi), vaid hoopis väikeettevõtted ja elustiiliettevõtlus. Väga palju on ära tehtud elukeskkonna parandamise valdkonnas, kus puhas joogivesi on tagatud paljudele elanikele, korrastatud on mitmeid avaliku sektori objekte (koolid, lasteaiad, staadionid, külakeskused) ning arendatud turismi.

Hetkel on käimas uus Euroopa Liidu struktuurtoetuste periood (2014-2020), mille kohta leiab täpsemat infot www.struktuurifondid.ee, samas on leitavad ka perioodi avatud taotlusvoorud. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmed on leitavad rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/struktuuritoetuse-meetmed. Jaanuaris peaks avanema uus Eesti – Läti programm, millega seoses on praegu võimalik Tartus programmi sekretariaadis nõustamisel käia - eelnevalt on vaja täita projekti ideevorm: www.estlat.eu.”

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/01/2016 08:30:16