Enne jõulupühi saatis riigihalduse minister Arto Aas kooskõlastamisele haldusreformi eelnõu. Paljuräägitud reformikava praeguse plaani kohaselt on alla 5000 elanikuga omavalitsustel tänaseks üks nädal vähem kui aasta vabatahtlikuks liitumiseks. Nii mõnigi Kagu-Eesti vald võib oma õuel näha kosilasi vähemalt kolmest kandist.

18. detsembril teatas rahandusministeerium, et haldusreformi seaduse eelnõu on nüüdsest kõigile arvamuste ja ettepanekute tegemiseks kättesaadav eelnõude infosüsteemis ja rahandusministeeriumi kodulehel. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on läbitud esimene tähtis etapp omavalitsuste tugevamaks ja võimakamaks muutmisel, et pakkuda inimestele paremaid teenuseid.

„Pooleaastase töö tulemusena oleme jõudnud ühe olulise verstapostini ja saame tutvustada haldusreformi käivitamiseks vajaliku seaduse eelnõu, millele ootame kõigilt asjaosalistelt konstruktiivset tagasisidet,“ ütles riigihalduse minister.

„Juba praegu on teada, et ühinemisläbirääkimised käivad enam kui 20 piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse,” lisas Aas. „See näitab, et omavalitsuste juhtimises ja korralduses on soov muutusteks. Samas tuleb tõdeda, et aega järgmise aasta 1. oktoobrini pole enam palju jäänud. Just seetõttu on ka valminud eelnõusse kirja pandud viimane võimalik aeg ühinemisläbirääkimisi alustada. Seega on omavalitsusjuhtidel aeg hakata tegutsema, sest omaalgatuslik ühinemine on vaieldamatult kõige sujuvam tee.“

Eelnõu kohaselt teeb valitsus ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, mis ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile.

Nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühekorraga, 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.

Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele annab riik ühe elaniku kohta sada eurot. Riigihalduse minister on teinud valitsusele ettepaneku maksta ühekordse boonusena lisaks veel 250 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.

„Omavalitsuste ühinemisele lisaks soovitakse uuendada ka omavalitsuste rahastamist ja töökorraldust ning soodustada strateegilist koostööd. Oleme juba ka valminud eelnõus näinud ette osavallakogu loomise võimalust, kui täiendavat sisemist demokraatiat soodustavat abivahendit,“ ütles Aas.

Tihe arutlus Põlvamaal
Mullu septembris toimus Tartumaal Võnnus kohtumine, kus olid kohal võõrustajavalla Võnnu, Mäksa, Luunja, Meeksi ja Põlvamaa Ahja valla esindajad. Kutsututest puudusid Tartumaa Haaslava ja Piirissaare valla esindajad. Teemaks oli omavalitsuste ühinemine ja esimesel kohtumisel otsustati kutsuda järgmisele ka Vastse-Kuuste vald Põlvamaalt.

Ahja vallavolinikud olid juba mõnd aega arutanud, kas liituda naabervalla Võnnuga. Rahvaküsitlusel toetas sellist liitumist 66 protsenti hääletanuist. Ahja ja Võnnu vald ei anna aga ka kahe peale kokku 5000 elanikku, nagu riik keskmise valla suuruseks soovitab. Kuna seadus näeb ette piirnevate valdade liitumist, siis kutsuti laua ümber teisigi naabreid, kirjutas Tartu Postimees (TPM).

Võnnu vallajuht Tõnu Muru sõnas, et naabervald on igati tubli, aga ühinemist ühegi naaberomavalitsusega Võnnu vallas arutatud ei ole ning esialgu oodatakse ära veebruarikuu. „Selleks ajaks peaks riik panema paika, kuidas kõik hakkab toimuma,” rääkis vallavanem TPMile. Ta lisas, et enne seda pole ehk ka mõtet ühinemiskõnelusi suure hooga alustada.

Vastse-Kuuste valla esindus käis novembrikuisel kohtumisel Ahjal kohal ja tõdes hiljem, et kindlaid seisukohti ega konkreetseid ettepanekuid ei esitatud. Vallavanem Lennart Liba on varem märkinud, et laual on ka mitmeid teisi võimalusi, näiteks Haaslava ja Kambja Tartumaal ning „ka Põlva poole on variante”.

Lennart Liba ja Ahja vallavanema Peeter Sibula toolid tol kokkusaamisel olid vaevu jahtunud, kui Vastse-Kuuste ja Ahja said järgmise ettepaneku. Nimelt otsustas Kõlleste vald novembri lõpus peetud volikogu istungil alustada konsultatsioone Laheda, Kanepi, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Ahja ja Mooste vallaga (kõik Põlva maakonnas) omavalitsuste võimalikuks ühinemiseks. Sellises omavalitsuses elaks ühinemise korral ligi 9600 inimest.

Möödus veel mõni nädal ja oma ettepanekutega tuli välja Räpina vald. Räpina vallavolikogu otsustas detsembris teha ettepaneku Veriora, Orava, Meeksi (Tartumaa), Piirissaare (Tartumaa), Mooste, Ahja, Mikitamäe ja Värska vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine, et moodustada mitme omavalitsusüksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus.

Ehk: näiteks Vastse-Kuustel on teoreetilisi ühinemisvõimalusi viiel suunal.

„Eks igasuguseid ettepanekuid tuleb veel ja praegu on kõikide ümbruskonna omavalitsustega võimalik läbi arutada ja nuputada,” ütles Vastse-Kuuste vallavanem Lennart Liba sel nädalal LõunaLehele. „Oleks väga halb hakata praegu selles faasis eelistustest rääkima. Sellisel juhul me annaksime vale vihje välja. Tahaks enne selgitada, millised on üldse võimalikud variandid.”

Mis saab Setomaast?
Ühinemisteemalised kõnelused käivad Põlva maakonnas mitmes kandis ja mitmel suunal, vaikus valitseb vähemalt praegu aga Setomaal Värskas ja Mikitamäel. Mäletatavasti nurjus mullu valdade ühinemine, mis võinuks pikemas perspektiivis koos Võrumaa Meremäe ja Missoga (Võrumaal valitseb praegu ühinemisküsimuses samuti vaikelu) kaasa tuua ühtse Seto valla sünni.

„Värska vald ei kavatse käed rüpes istuda, vaid on aktiivne läbirääkija,” kirjutas vallavanem Raul Kudre haldusreformi teemal aastalõpu vallalehes. „Kas me suudame ühise Setomaa säilitada või lahustume kuhugi 11 000 elanikuga hajaasustuses olevasse suurvalda, seda näitab aeg ja naabrite meelsus.”

„Meil tuleb volikogu jaanuari lõpus ja meil on plaan, see ei ole lõplik, iga päev võib midagi muutuda, et Värska teeb ka ettepaneku liitumiseks,” selgitas Kudre omavalitsuse praeguseid mõtteid. „Suunaga Setomaa poole Missoni välja ja võib-olla lisaks ümberkaudsetele: Orava, isegi Vastseliina, Lasva, Veriora. Kindlasti Värska vaatab sellist võrdsete valdade ühinemist, mitte keskusega ühinemist. Eesmärgiks on setu kogukond jätta ühte valda.“

Selline suurem valdade ring ei lähtu aga elanike arvu kokkusaamisest.

„Setomaale on antud eripära seaduseelnõus, 3500 elanikku me annaksime välja, aga seal on küsimus selles, et kui meil ei ole suurem ühinemine, siis arvatavasti Misso liigub Vastseliina poole,” selgitas Raul Kudre. „Väga tõenäoline, et Meremäe vaatab ka Vastseliina või Võru poole peale. Värska teeb ettepaneku laiendatud Setomaa kohta. Millised vallad sinna ettepanekusse kuuluvad, on arutlusteema.”

Pead murtakse ka Valgamaal
Valgamaal sai ühinemise teema üheks initsiaatoriks veidi ootamatult pisike Õru vald. Õru tegi novembris Karula, Taheva, Puka, Tõlliste, Sangaste ja Palupera vallale ettepaneku ühineda. Vallavolikogu leidis, et tõmbekeskuste ümber toimuval liitumisel pole mõtet ning tegi ettepaneku moodustada seitsmest Valgamaa vallast ühisomavalitsus, jättes linnad kõrvale.

Juba järgmisel kuul tuli oma ettepanekuga välja maakonnakeskus. Valga linn soovib liitumise asjus läbi rääkida kuue omavalitsusega: Hummuli, Karula, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vallaga. Ühinemise korral tekiks 19 000 elanikuga omavalitsus.

„Minuga on rääkimas käinud ka Antslast Kurmet Müürsepp (vallavolikogu esimees ‒ toim). Tema teema ei puuduta tervet valda, vaid teatud külasid, mis piirnevad Antsla vallaga. Vahepeal on käinud läbi ka see variant, et liituksid Karula, Taheva ja Mõniste,“ rääkis Karula vallavanem Rain Ruusa mullu novembris vallavolikogu istungil.

Tõrva ümbruse omavalitsused soovivad luua Viljandimaa piirist Valga linnani ulatuvat Mulgi valda. Sinna kuuluks initsiaatorite kujutluse kohaselt ka Hummuli vald. Nii on Hummulil tulevikuvariante kaks, nii Valga kui Õru poole tõmmataval Tõllistel samuti.

„Meil on läbirääkimised poole peal Tõrva piirkonnaga,” ütles Hummuli vallavanem Enn Mihailov LõunaLehele. „Ajalooline ühtekuuluvus on selle kõik alustanud. Töökoosolekud on toimunud ja nüüd valmistatakse ette ühinemislepingut, mis läheb rahvale arutamiseks. Minu arust teistel on palju keerulisem ajagraafikus püsida kui meil. Need, kes pole veel alustanud protsessi – ma ei tea, mida nemad teevad.“

Valga linna ettepanek tuleb Hummuli vallavolikogus arutamisele veebruaris.

Otepää vallaga ei soovi praegu keegi ühineda, kuid elanikke on seal 4000, mis on iseseisva omavalitsuse jaoks pisut vähe, vahendas ERR.

Koera saba raiuda ühe korraga?
Detsembris sai kolmanda kosilase ka Valgamaa Palupera vald, kui Tartumaal asuva Elva linnavolikogu tegi ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Konguta, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu, Palupera ja Puka (samuti Valgamaal) vallale. Võimaliku moodustatava omavalitsusüksuse elanike arv on ligi 20 500. Palupera on konsultatsioone pidanud ka ettepaneku teinud Otepääga ning võimatuks pole peetud leiva ühte kappi panekut Tartumaa Rõngu vallagagi. Arutlusele tulevad ettepanekud reedesel volikogu istungil.

„Tõenäoliselt alustatakse läbirääkimisi kõigiga ja nende käik näitab, kuhu suunda kisub,” selgitas Palupera vallavanem Terje Korss. „Uurime tausta, ennustame, kuidas rahvaküsitlus võib kujuneda. Vastukajasid saame seinast seina. Lahtine on ka selle pärast, et riik pole seadust vastu võtnud, on veel eelnõu. Ka see mängib rolli.“

Omaette iva võibki olla kohe väga suure omavalitsuse loomisel.

„Tõenäoliselt on see 5000 esimene etapp haldusreformile, me arvame nii. Võib-olla kolme-nelja aasta pärast on siis see järgmine etapp käes. Mõni juba mõtlebki, et koerasaba raiuda ühe korraga,“ leidis Korss.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 07/01/2016 10:44:17