Suhka turismitalu. Foto: Mari-Anne Leht / LLi arhiiv

Enamikus kagunurga turismitaludes ja majutuskohtades oli läinud aastavahetus rahvarohke. Ettevõtlikud turismitalude omanikud usuvad, et nende talu uksed jäävad ikka avatuks, sest looduses ja vaikuses on mõnus puhata.

Nakatu turismitalu asub Karula vallas Valgamaal. Peremees Ants Järvmägi ütles, et kahel viimasel aastavahetusel oli Nakatul 30–40 külalise vahel. „Meil käivad sõpruskonnad, kes kõik suhtuvad ellu positiivselt,” täpsustas ta ja lisas, et turismitalus on 60 kohta, suvekuudel majutatakse koguni poole rohkem külalisi.

Talu tellib koostööpartneritelt vajalikud atraktsioonid ja ürituste korraldajad.

Peremees märkis, et lumepuuduse pärast Nakatule tulemata küll ei jäeta. „Meile ei tule need, kes suusatamise eesmärgil turismitaludes käivad. Kes meie külalistest soovib veidi suusatada, saab seda teha mõne kilomeetri kaugusel asuva Lüllemäe spordikeskuse juures,” rääkis ta.

Üle 20 aasta tegutsenud Nakatulgi oli kolmel aastal külalisi napilt. 2007. aastal ja kahel järgneval oli masu ning siis oli ka Nakatu aeg-ajalt külalistest tühi.

„Oleme rahul, kuna suvekuude nädalavahetustel on maja külalisi täis, jahihooaja algusest käivad meil ka jahiturismihuvilised. Maailma sündmused pole siiani Nakatut mõjutanud,” rääkis Ants Järvmägi.

Kiuma puhketalu asub Aarna külas Põlva vallas. Talu perenaine Virge Kärsten ütles, et neli viimast aastat ei ole talus aastavahetusel külalisi olnud. „Inimestel on vähe raha ning tuhanded noored on välismaal. Firmad, mille liikmed varem siin aastavahetuspidu pidasid, ei tule kaks korda ühte ja samasse kohta pidutsema. Osal firmadel on samuti vähe raha,” kõneles perenaine.

Suhka turismitalu asub Haanja vallas Võrumaal. Perenaine Merike Raiste-Prutt lausus, et viimase aastavahetuse veetis Suhkal kuus peret, kellest enamik oli Suhkal juba varem mitu korda puhanud. „Taas meile tulnud inimesed teadsid, mis neid ees ootab. Tuju oli kõigil ülev nagu ikka aastavahetusel. Enne saunaminekut toimub alati matk metsa, pärast sauna istuvad kõik maalähedast toitu nautima,” kõneles perenaine. Ta lisas, et ümberkaudsed elanikud teavad, et Suhkal on igal aastavahetusel korralik ilutulestik, mida kõik näevad oma õuest. Nii oli selgi aastavahetusel.

Ilm ei ole aastavahetusel viibijate tuju Suhkal kunagi rikkunud, sest kõik ootavad õhinaga uue aasta saabumist ja usuvad, et uus aasta toob midagi uut.

„Alanud aasta esimene päev oli muinasjutuliselt ilus ja karge ning taevast sadas päikese käes sillerdavaid helbeid. Kaunis talveilm muutis meeleolu helgeks ja keegi ei tahtnud kohe Tallinna poole sõitma hakata, kuid kohustused ootasid,” meenutas perenaine.

Värskaski polnud vabu kohti
Põlvamaal Värska vallas asuvas sanatooriumis ja veekeskuses oli äsja möödunud aastavahetusel külastajaid 40 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal.

„Kliendid ja ka meie ise jäime möödunud aastavahetusega rahule. Meie kahe hotelli kohad koos lisavooditega olid lõppenud aastavahetuseks välja müüdud,” edastas Vello Saar, kes on nii sanatooriumi kui ka veekeskuse juhataja.

Ta täpsustas, et nii 2015/16 kui ka 2014/15 aastavahetusel oli neil kõige enam kliente Eestimaalt, natuke alla saja külastaja Venemaalt ning veel oli külalisi Lätist ja Soomest. Ka ei ole nende aastavahetusprogrammides suuri muutusi tehtud.

Vaadates tagasi läinud aastal ida poolt tulijatele, nentis Saar, et kuigi aastavahetusel oli Venemaalt saabunud külaliste osakaal pea samas suurusjärgus kui eelmisel aastavahetusel, siis läinud aasta jooksul vähenes Venemaalt tulnute hulk tuntavalt.

Mida oodatakse lähitulevikult?
Saar ei näe majutusettevõtete lähiaastaid kuigi optimistlikult. „Ajad saavad olema keerulised, sest 1. jaanuarist 2017 hakkab majutusteenustele kehtima viie protsendi võrra kõrgem käibemaks ja see halvendab majutusettevõtete konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega,” põhjendas ta.

„Põlvamaa arenduskeskus ei tegele piirkondade ühtlase arenguga, promotakse ju Setomaad. Nad ilmselt ei mõista, et turism on majandusharu. Turismitalude pererahvas väikeettevõtjatena peab kõik nõuded täitma ja me teeme ka maakonnale reklaami juba oma kodulehest alates,” kõneles Kärsten, kes ootab maavalitsuselt maakonna maine kujundamist, sest seaduse järgi on see nende kohus.

Järvmägi ütles, et turismitalude tulevik sõltub palju majandusest ja heaolust, sest kui majandusel läheb hästi, suudavad inimesed ka üritusi korraldada.

Raiste-Prutt lausus, et turismitalud jäävad, sest hotellid on suuremale hulgale külastajatele, kuid turismitaludes lähenetakse igale külalisele individuaalselt. „Talus saab rohkem külastajate soovidega arvestada, isegi erisoovidega ning talu keskkond on intiimsem,” kõneles Raiste-Prutt. „Enamik taludesse tulijatest soovib vaikses kohas ja looduse keskel olla. Paljudes taludes on loomad, keda huvilised saavad uudistada. Meie talu hobustele annavad külalised aastavahetusel alati leiba. Turismitalus on enamasti võimalik olla oma sõpruskonnaga, mis tähendab, et teiste külalistega ei pea arvestama.”

Suhka turismitalu perenaine lisas, et kui inimesed soovivad külla tulles oodatud olla, lähevadki nad turismitaludesse.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 07/01/2016 10:25:00