Võru raudteejaam. Foto: LLi arhiiv

„Siin ta on, vana jaam! Millest kord astusin, maailma. Õnne tabama! Tookord rong lahkus siit. Ja mind kaasa ta viis, kaugele,” laulis kord Ivo Linna. Nüüdseks on aga olukord nii, et kui rongid ka liiguvad, siis kümneid Eesti raudteejaamu – sealhulgas neli meie kandis – on hüljatud, need lagunevad, risustavad vaadet ning ootavad pikisilmi uut funktsiooni ja tegusat peremeest. Nii selgub, kui hakata harutama ühe abivallavanema ja ühe tegusa kodaniku vastavasisulisi päringuid. Selgub ka, et vähemalt ühel hüljatud jaama rentnikul oleks plaane justkui küll – kui need vaid oludega klapiksid ...

Põlva abivallavanem Rene Kintsiraud võttis hiljuti ette Põlva raudteejaama hoone seisukorra ja edasised plaanid ning pani Eesti Raudtee poole teele vastavasisulise põhjaliku pöördumise. Olgu kaugema kandi rahvale märgitud, et Põlval on raudteeühendus olemas, aga jaamahoone seisab aastaid tühjana.

„Põlva vallavalitsuse liikmena soovin juhtida tähelepanu sellele, kuidas jaamahoone praegune seisukord mõjutab piirkonda ja Põlvasse saabuvate inimeste muljet. Hoone vajab silmanähtavalt korrastamist,” kirjutas Kintsiraud.

Abivallavanem kirjeldas, et fassaadi värv on koorunud, uksed ja aknad amortiseerunud ning katusekate näib vajavat hooldust. Ümbritsevatel puudel on palju kuivanud oksi ning üks puu varjab suure osa välisvalgusti laternast. Kokku jätab see tema sõnul mulje, et hoone eest ei ole pikemat aega piisavalt hoolt kantud.

„Mõned tähelepanekud tekitavad küsimusi ka ohutuse kohta,” avaldas ta muret. „Osa akende klaasid liiguvad tuulega raamis ning vähemalt ühe akna klaas on osaliselt kinnitusliistude vahelt väljas. Näha on lahtisi kaabliotsi, käeulatuses olevaid kaableid ja kaitseta lambipesasid. Ma ei saa vaatluse põhjal hinnata, kas need on ohtlikud või kasutusest väljas, kuid nende seisukord vajaks kindlasti kontrollimist. Jaama ümbruses liiguvad ka lapsed, kes ei pruugi võimalikke ohte märgata.”

„Rongiga Põlvasse saabujale on jaamahoone üks esimesi kokkupuuteid meie linnaga. Praegu ei ole see esmamulje kuigi hea. Üle tee asub üks Põlva tuntumaid kohvikuid, mida külastatakse üle Eesti. Jaamahoone seisukord mõjutab seega ka negatiivselt nende inimeste muljet, kes tulevad piirkonda kohvikut külastama või lihtsalt aega veetma,” tõi abivallavanem välja.

Ta nentis, et samas on hoone asukoht hea: lähedal on rongi- ja bussipeatus, mitu suurt tööandjat ning piirkonda on kavandatud uusi tööstusalasid. Põlva kui valla ja maakonna keskuse jaoks on Kintsiraua sõnul oluline, et hooned oleksid võimalikult hästi kasutatud.

„Hindame Põlvas rongiühenduse olemasolu väga. See on meie piirkonna tugevus, mida soovime senisest paremini kasutada. Sellele aitaks kaasa ka visuaalselt korras ja turvaline jaama ümbrus. Jaamahoone on osa rongikasutaja kogemusest ning praegusel kujul ei toeta see kuigi hästi ei Põlva ega rongiliikluse positiivset kuvandit,” nentis abivallavanem oma pöördumises.

Rene Kintsiraud päris Eesti Raudteelt, millised on ettevõtte plaanid Põlva jaamahoonega lähema viie aasta jooksul, kas maja korrastamiseks on kavandatud suuremaid töid. Ta avaldas arvamust, et esmajoones tuleks kontrollida ohte, korrastada või eemaldada kasutusest väljas olevad tehnosüsteemide osad, hooldada puud ning värskendada maja välisilmet. Valla poolt nägi ta võimalust ka koostööks: näiteks võiks vald koos huvitatud kohalike asjaosalistega aidata kujundada kasutuseta akna- ja ukseavade juurde viisakad Põlvat ning siinset turismi tutvustavad infopildid või -paneelid.

„Täpse teostuse ja osalemise tingimused saaksime ühiselt läbi arutada. Kui hoonele lähiaastatel sisulist kasutust ette ei nähta, võiks arutada ka seda, kuidas leida sellele kasutaja või omanik, kellel oleks huvi hoone visuaalselt korrektsemaks teha ja kasutusse võtta. See on küll laiem küsimus, kuid ka selle arutamisega võiks algust teha. Loomulikult eeldab igasugune tegevus selle hoonega omanikupoolset tahet. Praegusel juhul olen edastanud lihtsalt enda mõtted ja selle, mida olen näinud ja kuulnud meie linna külastajatelt,” märkis Kintsiraud.

Nädala alguseks polnud Eesti Raudteele ja kliimaministeeriumile edastatud pöördumisele teadaolevalt veel ametlikku vastust laekunud. LõunaLehe päringule reageeris Eesti Raudtee kiiremini.

Eesti Raudtee kapitaalremonti ei plaani
„Põlva jaamahoone on ehitatud 1930. aastatel ja raudtee toimimiseks seda täna enam vaja ei ole. Ühes tiivas on meie töötajate ruumid, teine tiib on tühi. Hoone vajab kapitaalremonti: korstnad, katus, vahelaed, fassaad, aknad ja uksed. Eesti Raudtee seda ei kavanda, kuna ei ole meile vajalik enam. Hoone saab uue elu siis, kui sellel on uus omanik,” teatas ASi Eesti Raudtee avalike suhete juht Hedwig Meidra.

Hoone kuulub tema sõnul Eesti Raudteele, aga maa selle all riigile. Seetõttu tuleb enne hoone üleandmist maa korraldada ja kinnistada koos ministeeriumiga. „Praeguse prognoosi järgi saab Põlva jaamahoone võõrandada 2027. aasta lõpus või 2028. aasta alguses,” teatas riikliku raudteefirma esindaja.

Meidra tunnistas, et hüljatud raudteejaamade mure on üleriigiline ja lai. Seitse aastat tagasi oli Eesti Raudteel ligikaudu poolsada hoonet, mida põhitegevuseks enam vaja polnud. Praeguseks on neid alles umbes 35.

Kagu-Eestis on Eesti Raudtee bilansis neli kasutuseta jaamahoonet: Põlva, Võru, Lepassaare ja Orava.

Lepassaare ja Orava jaam on Meidra sõnul antud tasuta kasutuseks omavalitsus(t)ele (Orava oli varem eraldi haldusüksus, nüüd kuulub aga Võru valda nagu ka Lepassaare). Võru jaamahoone – ehitatud 1889 – on tasuta kasutada antud eraomanikule. Korrapärane reisirongiliiklus lõppes Võru jaamast kevadel 2001 ehk veerand sajandit tagasi.

Kodanik pärib aru
Paidest pärit, kuid aastaid Soome elanud Valtrik Pihl on seni ületanud meediakünnise kui Eesti suurima lipu kuduja. Nimelt kudus ta vabariigi 100. aastapäevaks (õigupoolest valmis teos varem) kingitusena kodumaale 160-ruutmeetrise riigilipu, selleks kulus neli aastat ja sada kilo lõnga.

Osa suvest veetis Pihl Kagu-Eestis, eeskätt Võrus. Siin jäi talle silma ka Võru raudteejaama nukker olukord.

„Mis saab Võru ajaloolisest raudteejaamast?” päris ta hiljuti sotsiaalmeedias. „Kindlasti ei ole mina ainus, keda Võru vana ja ajaloolise raudteejaama tulevik huvitab. Tegemist on ju ühe olulise osaga Võru ajaloost ja linnapildist. Seetõttu pöördusin ASi Eesti Raudtee poole, et saada teada, kellele jaamahoone kuulub ning millised on plaanid selle hoonega.”

„Võru linn on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Paljud vanad ja ajaloolised hooned on saanud uue elu ning linnapilt on muutunud järjest kaunimaks. Seetõttu teeb muret ka Võru raudteejaama hoone seisukord, sest tegemist on olulise osaga linna ajaloost ja pärandist. Soovisin teada, kas hoone kuulub Eesti Raudteele, milline on selle seisukord, millised on tulevikuplaanid ning kas on kaalutud hoone müümist või andmist kohaliku omavalitsuse kasutusse,” uuris ta raudtee-ettevõttelt.

Kodanikuajakirjanduse viljelejana postitas ta samas sotsiaalmeediasse ka Eesti Raudtee vastuse. Sealt öeldi mehele, et Võru jaamahoone ning samas asukohas paiknevad pagasi- ja küttekuur kuuluvad endiselt Eesti Raudteele.

„Nimetatud hoonetekompleks on antud 2009. aastal sõlmitud lepingu alusel tasuta kasutamiseks OÜ-le Võru Varanõunik (hetkel on äriühingu nimetus Varanõunik OÜ), seetõttu peaksid nemad kommenteerima hoonete hetkeseisu,” teatati aktiivsele kodanikule. „Mis puudutab hoonete tulevikku, siis oleme teinud põhimõttelise otsuse need võõrandada.“ Samuti selgitati, et müügiprotsess võib olla aeganõudev, kuna enne tuleb teha maakorraldustööd, saada vajalikud kooskõlastused jne.

„Kui hoonete kordategemine maksaks näiteks miljon eurot, siis ei tohiks küsimus olla ainult selles, kas selline summa on suur või väike. Oluline on see, et meil oleks tahe ja võimalus need ajaloolised hooned säilitada,” arutles kodanik. „Võimalik, et lahendusi võiks otsida nii Eesti Raudtee, Võru Varanõuniku kui ka erinevate riiklike ja Euroopa Liidu rahastusmeetmete kaudu. Võimalusi tuleb kindlasti uurida. See ei ole lihtsalt üks vana maja. See on osa Võru ajaloost ja linnapildist. Oleks väga kahju, kui ajalooline jaamahoone lihtsalt laguneks. Palju uhkem oleks näha seda kunagi korrastatuna ja kasutuses – nii, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid öelda: see on osa meie linna ajaloost ja me hoidsime selle alles. Võru ajalooline raudteejaam väärib võimalust saada korda.”

OÜ Varanõunik on 2006. aastal asutatud Eesti ettevõte, mille peamine tegevusala on kinnisvara ost, müük ja arendus, firma on registreeritud Tartumaal Elva vallas. Mullu kenas kasumis olnud ettevõtte omanik ja juhatuse liige on Võrus hästi tuntud ärimees ja poliitik Hasso Ploomipuu, kellest mullu sai ka kohaliku maakonnalehe vastutav väljaandja, ASi Võru Teataja enamusomanik ja juhatuse liige.

Haldaja suured plaanid
Valtrik Pihl läks kodanikuajakirjanduse harrastusega edasi ning pöördus Võru raudteejaama teemalise päringuga ka seda haldava firma juhi Hasso Ploomipuu poole. Pihl ütles oma päringus, et ta ei soovi kedagi kritiseerida ega süüdistada, aga päris muu hulgas, kas tasuta kasutuse leping pani Varanõunikule ka kohustusi hoonete säilitamiseks ja korrashoiuks. Veel uuris Pihl, kas Varanõunikul on olnud plaane leida hoonetele uus kasutus.

Pihli tuules päris ka LõunaLeht Ploomipuult, milliseid plaane tal raudteejaamaga on olnud või on, kas hoonet kasutatakse praegu mingisuguseks tegevuseks, kas ta on pidanud plaane ka hoone korrastamiseks ja tulevikus ehk ka Eesti Raudteelt äraostmiseks.

Hasso Ploomipuu vastus Pihlile on väga põhjalik, pikkust oma kolm lehekülge. LõunaLehe päringule vastas ta sama Pihlile adresseeritud kirjaga, milles alustuseks öeldi, et Pihl pole esimene ega jää ka viimaseks jaamahoone tuleviku pärast muretsejaks. Kogemuslikult on see mure Ploomipuu sõnul tsükliline – kohalike ja riigikogu valimiste rütmis ‒ ning tavaliselt püüavad sellega tähelepanu noorpoliitikud.

„Mure, millega kampaaniakorras tegeletakse, sunnib alati kriitilisele meelele, kas eesmärk on sisuline või 15 minutit kuulsust, mainekujundus, hääled jmt, varjatud eesmärgid sh. Sellistel juhtudel on tavaliselt mõistlik ennast säästa ja kampaaniaga mitte kaasa minna. Mul puudub ka kohustus Sulle aru anda, nagu Sul puudub õigus minult midagi nõuda, aga kui eeldada, et oled siiras oma agaruses, siis ühendab meid huvi ajaloolise jaamahoone tulevikust ja ma võtan riski Sulle vastata, eks aeg annab arutust, kas on mõistlik tegu,” märkis Ploomipuu sissejuhatuseks.

„Minu eesmärk Eesti Raudteega lepingut sõlmides oli ajalooline Võru jaamahoone korda teha ja anda avalikku kasutusse, sest see on hoone olemusele loomulik olek. Reisirongiliikluse taastumisel tagada piletimüük, rongi ootamise jmt funktsionaalsus. Eesti Raudteele see eesmärk meeldis, aga riigiettevõtte eesmärk on kasumit teenida, kaubaveod sellel liinil on kahjumlikud, reisijatevedu ei toimu, siis selline investeering ära ei tasu, sellest ka jaamahoone ja abihoonete tasuta kasutamise leping minu ettevõttega,” selgitas ta.

Ploomipuu nentis, et ka tema ettevõtte eesmärk on kasumit taotleda, selline investeering avalikku kasutusse andmise eesmärgil aga ei tasu ära või on väga pika tasuvusajaga. Sestap vaatas ta enda sõnul jaamahoone kordategemiseks toetusmeetmete poole ning soetas kaks hoonestatud kõrvalkinnistut, millest ühel asub jaamahoonega samast ajast ja sarnase arhitektuuriga hoone, teisel endine tolli ekspediitori hoone. Mõlemad moodustavad (endise) jaamahoone tervikala. Eesmärk oli anda paremaid võimalusi ajaloolisele, terviklikule ja ilusale arhitektuursele lahendusele ja tasuvusele, sest avalik kasutus on Ploomipuu sõnul missioon. Viimane tähendab aga pigem mittetasuvust, mittetulunduslikku tegevust, mis on vastupidine ettevõtluse eesmärgiga saada kasumit.

„Toona pakuti toetust jaamahoone kordategemiseks tingimusel, et bussi- ja raudteejaam on ühendatud ühistranspordiga ja jaamast toimub raudteel reisijatevedu. Esimene tingimus oli täidetud, teine mitte. Toetust pakuti ka jaamahoone perrooni kordategemiseks, mis laieneks jaamahoonele, tingimusel, et toimub reisijatevedu,” kirjeldas ta.

Riigi(ettevõtte) seisukohast oli reisijatevedu perspektiivitu, sest raudtee tasuvus tuleneb eelkõige kaubaveost. Kui kulud on kaetud ja kaubaveod kasumis, siis on võimalik selle arvelt väiksemas mahus tegeleda (alati) kahjumliku reisijateveoga. Koidula-Valga liinil tasuvat kaubavedu ei toimunud, millest tulenevalt oli Ploomipuu tõdemusel ka reisijatevedu perspektiivitu. Lisaks oli ja on raudtee seisukord halb, rongide liikumiskiirus piiratud. Eesti Raudtee hinnangul peaks tegema kümnetesse miljonitesse ulatuva investeeringu, seda aga ei tehta, sest puudub tasuvus.

„Isegi kui toetusmeetmed oleksid toona sobinud, juhtisid minu esindajad ja fondid tähelepanu, et vallasvarale toetusi ei anta, tagatisi ei seata. Juhtisin sellele ka Eesti Raudtee tähelepanu, et nad võiksid jaamahoone ära kinnistada, et oleks üldse võimalik investeerida ja jaamahoonet teenindava maa kasutus oleks selge. Juba lepingu sõlmimisel olin selgitanud Eesti Raudteele, et jaamahoone kordategemise ja kasutamise seisukohast on oluline tagada hoonele Jaama tänavalt juurdepääsuks ja parkimiseks jmt piisava maa olemasolu, sest tegemist on eriliigilise transpordi sõlmega, mis vajab selle korraldamiseks piisavalt ruumi, nagu ka ettevõtluse korraldamine, et saaks tagada mittetasuvat avalikku kasutust, selgitasin seda uuesti,” pajatas raudteejaama valdaja.

Jaamahoone kinnistamise protsess sai aga tema sõnul alguse hoopis Võru linnavalitsuse huvist saada enda omandisse jaamahoone esine maa. Hoone ilma juurdepääsu ja maata omab Hasso Ploomipuu sõnul aga väikest või olematut potentsiaali kinnisvara arendamise seisukohast, eriti eriliigilise transpordi ristumiskohana, nagu seda on rongijaam.

Linn põhjendas enda huvi vajadusega suurele kinnistule küüditatute mälestusmärgi rajamiseks ja haljastuseks. Eesti Raudtee põhjendas maast loobumist huvi puudusega jaamahoone teenindamiseks.

„Nii lähebki praegu jaamahoone kinnistu piir mõne meetri kauguselt jaamahoonest, mis tekitas osapooltes huvide konflikti, patiseisu ja sulges arengud,” kirjeldas Ploomipuu.

Enda sõnul pidas ta ka mõnda aega tulutult läbirääkimisi Eesti Raudtee ja linnavalitsusega.

„Võrul on uued juhid, võimalik et ka peagi riigil, ehk see toob arenguid, eks aeg näitab,” tõdes ärimees.

Motoklubi Mägilased soovis mõnd aega tagasi Ploomipuu sõnul linnas asukohta vahetada ja tundis huvi jaamahoone kasutamise vastu. Tsiklimehed pakkusid, et nad teeksid oma vahenditega hoone korda.

„Pakkumine oli väga ahvatlev, aga nende klubiline tegevus on suletud iseloomuga, mis ei sobi kokku jaamahoone avaliku kasutuse eesmärgiga,” nentis Hasso Ploomipuu.

Aeg-ajalt on tema sõnul tuntud huvi jaamahoone ning Jaama tänav 10 ja 12 kinnistute ostu vastu, aga need on olnud pigem „õngitsemised poolmuidu kättesaamiseks kui tõsine huvi”.

„Viimati päris jaamahoone kohta ja kas sooviksin Jaama tänav 10 ja 12 kinnistuid linnale ära müüa eelmine Võru linnapea. Arvasin vastuseks, et linnal pole ju raha (linnal oli sel ajal tasumata arveid üle miljoni euro eest), aga lubasin mõelda selle peale, sest eesmärki silmas pidades ei ole tõesti minu isik selle saavutamisel määrava tähtsusega komponent, mis poleks ka esimene taoline kogemus,” kirjeldas ärimees.

Raudtee küsimus valimiste teemaks?
Hasso Ploomipuu tõi välja oma nägemuse võimalikest arengutest. Kuna Eesti Raudteele pole Koidula-Valga raudtee kordategemine tasuv, siis peab selle rahastamine olema tema sõnul poliitiline otsus, mis on kantud julgeoleku jm avalikust huvist. See teema võiks Ploomipuu hinnangul olla üks 2027. aasta riigikogu valimiste Kagu-Eesti teemadest, mille kohta saavad erakonnad ja kandidaadid kujundada ja avaldada oma seisukohad. Eeskätt võimaldaks raudtee siinkandis, kus on ka palju militaarrajatisi, liigutada rongidega tanke, kahureid ja muud sõjatehnikat, selmet nendega maanteid koormata.

„Praegune aeg pakub võimaluse Euroopa kaitserahastusest hetkel veel majanduslikult perspektiivitu Koidula-Võru-Antsla-Valga raudteelõik korda teha, mis looks muu hulgas ka võimalusi nii kauba- kui reisijateveoks. Näiteks kui Tartust saavad reisijad rongiga üle Valga Riiga, siis võiks ju ka Võrust saada raudteed mööda Valka ja olla Riia lennujaama kaudu ühendatud maailmaga,” unistas ärimees. „Kasvõi raudteebussiga, mis on tunduvalt soodsam kui rongi ülalpidamine. Rääkimata kõigi nende unustatud kohtade, mida raudtee läbib ja kus on säilinud ajaloolised peatused, ühendamisest Põlva, Võru, Antsla, Valga linna ja muu maailmaga, mis annaks Võrumaale tervikuna juurde.”

Ploomipuu võttis kokku ühe peamise arengut takistava olukorra: raudteed ümbritsevad kinnistud kuuluvad kolmele erinevale omanikule.

„Selle komplitseeritud ja arengut takistava olukorra lahendamiseks võiks moodustada jaamahoonele eraldi kinnistu, lahus raudteest, ja kõik eelnimetatud kinnistud võiksid kuuluda ühele omanikule, et oleksid avaramad võimalused ja otsustusvabadus tegutsemisel,” hindas ta.

Üks võimalusi oleks Ploomipuu sõnul selline, et tema ettevõte omandaks Eesti Raudteelt jaamahoone kinnistu Jaama 14, Võru linnalt jaamahoonele juurdepääsuks ja teenindamiseks vajaliku kinnistu Jaama 14a. Nii moodustuks koos tema ettevõttele kuuluvate Jaama 10 ja 12 kinnistutega tervikala.

„Saaksin arendustegevusega edasi liikuda, mille tulemusena on lootus ajalooline jaamahoone korda saada,” teatas ärimees.

Teine variant oleks see, et – kui arvestada kasvõi küüditatute mälestusmärki – kinnistute ühendavaks omanikuks saaks Võru linn. Ploomipuu oleks enda sõnul valmis kaaluma enda kinnistute müümist „sobivatel tingimustel” ning koos sellega jaamahoone kasutuslepingu lõpetada.

Enda sõnul inspiratsiooniks jagas ärimees avalikkusega ka seni avaldamata 3D-jooniseid jaamahoone tervikala projektist.

***
Mis toimub Lepassaare ja Orava vaksalis?

Vastab Võru vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Kadri Kauts:
Lepassaare jaamahoone on antud tasuta kasutada mittetulundusühingule Vana Vaksal. Kasutamise eesmärk on kohaliku elu edendamine ja MTÜ Vana Vaksal põhikirjaliste eesmärkide täitmine, sh seltsitegevuse, kultuuriürituste ja avalike teenuste osutamine Lepassaare külas.

Orava küla lähedal asub Piusa jaamahoone, kas pead seda silmas? Piusa raudteejaama hoone on antud tasuta kasutamiseks Signe Krigul FIE-le ja Meelis Krigul FIE-le eesmärgiga edendada Piusa jaamahoones kohalikku elu loovettevõtluse kaudu. Hoone ruumides tegutseb Piusa Savikoda.

Mõlema hoone remontimisega on tegelenud hoonete kasutajad.

Arutatud on ka hoonete ostmist, kuid see sõltub vara hinnast. Lõppeesmärgina võiks hoonete kasutajad saada need endale osta küll, kuna nad on hoonetesse väga palju panustanud.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/10/2026 08:20:58